Aasta 2023 tõi ETDM-i kuus uut näitust ning sama palju eriprojekte ja installatsioone; Eesti muuseumide aastaauhinna parima ajutise näituse „Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst” eest; nii kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia kui ka riigi kultuuripreemia Jaanus Sammale ETDM-s toimunud näituse „Vaikelud rahvuslikel motiividel“ eest. Jätkusid populaarsed muuseumitunnid kooliõpilastele, vestlus- ja loengusari „Millal on disain?”, rahvusvahelised koostööprojektid ning kasvasid muuseumi kogud. Eesti muuseumide ühine Muuseumikaart, mis on tänaseks rohkem kui 10 000 inimesel, tegi ETDMi näitused kättesaadavaks laiemale publikule kui kunagi varem.

Viie kuu vältel oli avatud Kai Lobjaka ja Ketli Tiitsare koostatud suur ülevaatenäitus „Kohalik ilu. Tallinna Juveelitehas” (pildil), mis tõi esmakordselt laiema publiku ette Eesti disainiajaloos väga olulist rolli mänginud ettevõtte, mille toodang ja kunstnikud, kelle looming – lauanõud, söögiriistad ja ehted – mõjutas siinse argielu ilmet aastakümneid. Selle käigus toimusid ülimenukad tuurid nii näitusel kui tänaseni tegutsevas tehases ning Muuseumikaardi statistika järgi oli see muuseumikülastajate seas üks populaarsemaid näitusi lõppeval aastal.

Teine selle aasta suurem projekt „Uneversum. Rütmid ja ruumid“ (pildil), mille kuraator on Sandra Nuut, keskendub magamiseks mõeldud ruumile ja ajale. Siin on igapäevased esemed seatud kõrvuti disainiprojektide ja kunstiteostega, et anda edasi teadmist, kuidas magamisele mõeldud aega ja ruumi on nähtud ja ümber mõtestatud ning kuidas see kõik resoneerub meie tänase kogemusega. Näitus jääb avatuks 7. aprillini 2024 ning on osa une temaatikale pühendatud ühisprojektist koostöös Tervisemuuseumi ja Ajaloomuuseumiga. 

Galeriis võis aasta alguses näha Raili Keivi näitust „Tuba“, kus Keiv valis muuseumi kogust välja Eesti keraamikute peamiselt 1960.–1980. aastatest pärinevad ja disainiklassikaks saanud nõud ning liitis need koos enda loominguga uueks ja ajatuks koosluseks; Keiu Krikmanni ja Darja Popolitova kureeritud näitust „Loomulikult see ei ole nii“, mis vaatles loomulikkuse ideed ning selle seost looduse ja inimkehaga; Tanel Veenre installatsiooni „Sinihabe”, kus oli esmakordselt eksponeeritud ehtekunstniku ja mitmekülgse disaineri maskilooming. Sügistalvel on võimalik tutvuda ligi kahekümne Riia portselanitehases töötanud disaineri lominguga 1950.–1960. aastatest. Nende kõrval toimus ETDMi ruumides veel mitmeid teisigi projekte.

Kevadel täienes püsinäitus „Sissejuhatus Eesti disaini” Eesti Kunstiakadeemia tudengite projektiga „Kas sul on see kodus?”, mille käigus kutsuti inimesi suhestuma esemelise maailmaga enda ümber võimaldades tuvastada neile kuuluvat materjali. Muuseumi fuajeealal oli eksponeeritud Ott Metusala installatsioon „Liigendatud mudelid“, millega kaasnes samanimeline tema koostatud ja kujundatud trükis, milles ta käsitles tehase Estoplast kunstnik-konstruktori Kirsti Metusala tööd. Novembri lõpust on samas avatud EKA tudengite loodud installatsioon, mis on inspireeritud 1980. aastate videomängust „Punane Laine”, mille tegevus toimub 19. sajandi lõpus. Tarbekunsti püsinäitus “Kogutud teosed” täienes mõneks kuuks klaasikunstnik Maie-Ann Rauni töödega. Näitusel „Klaasi valgel“ on eksponeeritud tema peamiselt 1960. aastatel valminud teosed, mis on lisandunud muuseumi kogusse.

Kevadsuvel oli muuseumi fuajees eksponeeritud Jungmyung Lee ja Laura Pappa loodud kirjatüüp „Orchid“, mille nad lõid Eesti paviljoni 59. rahvusvahelisele Veneetsia kunstinäitusele. Suvel oli mõne päeva vältel muuseumi siseõuel vabaõhunäitus „Display Garden Display“, mis tõi avalikkuse ette EKA graafilise disaini magistrantide tööd. Üle mitme aasta toimus muuseumi õuel ka suvine disainiturg, mis tõi kokku mitmed eesti disaini pärandi vahendajad. 

Esimene täishooaeg oli loengu- ja vestlussarjal „Millal on disain?“, mille raames oli võimalus kohtuda enam kui 10 disaineri ning nende praktikatega ning need loengud on järelvaadatavad muuseumi Youtube’i kanalil. Aasta vältel toimus rohkelt publiku- ja haridusprogramme, valmisid lastele püsinäitusi põnevalt avavad avastuskaardid.

Suvel liikus Tartu Kunstimuuseumi 2020. aasta suvel ETDMi galeriis toimunud Ingrid Alliku autobiograafiliste ja elu ringkäiku hõlmavate teemadega tegelev näitus “SEKRET/CEKPET”. 

Rahvusvaheliselt erakordselt aktiivne aasta

Märtsis avati Berliini mainekas Kunstgewerbemuseumis ulatuslikult uurimistööle tuginev näitus „Retrotopia. Design for Socialist Spaces“ (piltidel), mis käsitles disaini rolli ja mõju endise idabloki riikides ja Jugoslaavias 1950.-1980. aastatel ning tutvustas laiemale publikule seni suures osas tundmatut materjali andes nii võimaluse ka senise disainiajaloo ümbermõtestamiseks. Eesti osa kureeris Kai Lobjakas ja näitusel esitleti nii näituste sarja “Ruum ja Vorm” kui ka 1980. aastal Tallinnas toimunud olümpiaregatiaegset linnakujundusprojekti. Kogu näituse regionaalset ulatust hõlmava arhiiviosa koostas Mari Laanemets. Toimus eraldi balti disainile pühendatud avatud vestlus professor David Crowley juhtimisel. Projektiga kaasnes ka mahukas kataloog.

Vilniuse disainimuuseumi oli 29. juunist kuni 10. septembrini kutsutud Eesti disainiajalugu tutvustav rändnäitus „Tunne Eesti disaini“, mis näitas siinse disain mitmetahulisust läbi saja aasta.

Riia Portselanimuuseumi ekspositsiooni täiendab aasta lõpust väike valik ETDMi kogudesse kuuluvat Riia toodetud portselani, mille peamiselt 1960.-1980. aastatest pärit dekooride autoriks on Kunstitoodete Kombinaadi kunstnikud.

Muuseumi kogud kasvasid

Muuseumi kogud täienesid 2023. aastal enam kui 70 museaali võrra, teiste seas tänu Kultuurkapitali toetusele Claudia Lepiku, Maru Metspalu, Eili Soone ja Annika Kiidroni aga ka Tiina Sarapu ja Sirja-Liisa Eelma koostööna sündinud teosed. Arhiivkogu täienes hulga Enn Kärmase kaadritega. Erinevatele näitustele liikus muuseumi kogudest üle 400 teose.

Aasta vältel kestis muuseumi kogude kolimine selleks spetsiaalselt renditud ja sisse seatud ruumidesse eesmärgiga tagada kogudele paremad hoiutingimused, selle kaudu ka ligipääsetavus ning võimalus Eesti tarbekunsti ja disainipärandit talletada. ETDMi jaoks on sügisene pärandihoidla projekti ootamatu peatamine äärmiselt kurb uudis ja ning selle taastumine erakordselt oluline.

Veebruaris laienes koostöös kirjastusega Lugemik märgatavalt muuseumi raamatupood (pildil) pakkudes kõigile huvilistele võimalust tutvuda senisest laiema valikuga kaasaegsetele disainipraktikatele keskendunud kirjandusega. Poes toimusid ka mitme väljaande esitlused.

Sügisest on avatud ka muuseumi e-pood, milles pakutav keskendub esialgu trükistele.

Tunnustused näitustele

Aasta tõi muuseumi tegevusele ka mitmeid tunnustusi. Kaks ETDMi näitust olid nomineeritud Eesti muuseumide aastaauhindadele. Jüri Kaarma loomingule keskendunud näitus “Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst” pälvis võidu ajutise näituse kategoorias.

Jaanus Samma pälvis näituse „Vaikelud rahvuslikel motiividel“ eest nii kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia kui ka riigi kultuuripreemia, näitust saatev trükis on müügil muuseumi poes.

2023. aastal toimus tihe koostöö ajakirjaga Pööning, mille igas numbris ilmus mõne eesti disaineri loominugt lähemalt tutvustav artikkel. Sellest, et kvaliteetne pärandkultuurile keskendunud ajakiri 2024. aastast ilmumist lõpetab, tähendab tuntavat tühimikku kogu valdkonna jaoks. 

2023. aastaga sai ETDMi jaoks läbi ka ligi 10 aastat kestnud muuseumireformi protsess, mis aktiveerus taas tõsisemalt sel sügisel. Plaan ühendada Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Arhitektuurimuuseumiga pälvis laia kõlapinna ja oli polsterdatud enneolematult tugeva valdkondlikku toetusega. 1. märtsist asub ETDM tegutsema iseseisva sihtasutusena.

Aitäh, et olite aastal 2023 meiega ja uute kohtumisteni uuel aastal!