Haridus

Haridus

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum pakub unikaalset õpikeskkonda igas vanuses inimestele, keda huvitavad tarbekunst ja disain. Soovime tutvustada huvilistele neid valdkondi ja nende üldist mõju meie keskkonnale.  

Pakume erinevaid külastuskogemusi ja õppimisvõimalusi üksikkülastaja kõrval ka gruppidele. Haridusprogrammidesse on oodatud eri vanuses huvilised.

Tutvuge meie töötubade programmiga või leppige kokku endale sobiv toimumisaeg. Lähema info saamiseks võtke ühendust aadressil haridus@etdm.ee.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on 2021 sügiseks loodud uued muuseumitunnid, mis avavad ja aitavad mõtestada tarbekunsti- ja disainivälja. Muuseumitundides on väga olulisel kohal ettevalmistatud ülesannete abil ise avastamine ja teistele leitu tutvustamine. Üha rohkem peame silmas keskkonna ja jätkusuutlikkuse teemat.

Põhilised meetodid, mida kasutatakse kõikides ETDMi muuseumitundides:

  • rühmatöö
  • probleemülesanded
  • otsimine
  • analüüsimine
  • arutlemine
  • esinemine
  • loovtöö

Mõtle nagu disainer

Näitusel „Sissejuhatus Eesti disaini“.
Sihtgrupp: kohaldatav kõikidele vanuseastmetele
Kestus: eelkool kuni põhikooli I aste 60 min, põhikooli II aste kuni gümnaasium 90 min

Hind: 5 eurot/osaleja

Tundi saab tellida ka vene keeles.

Muuseumitunnis saavad õpilased aimu, kuidas ja miks on inimeste väärtused ja Eesti disain aja jooksul muutunud. Eesmärk on näidata, et õpilased saavad enda igapäevases elus samuti disainerlikku mõtteviisi kasutada.

Tunni esimeses osas uuritakse ühiselt viit eset – Salvo mäesuusasaapast uue fonditüübini. Põhilised küsimused, mida seejuures esitatakse on kellele, miks ja kuidas? Peale esemete üle arutlemist reastatakse erinevad tegevused, mida disainer tavaliselt uut lahendust luues läbib. Selgub, et need etapid ei pruugi olla üldse sirgjoonelises järjekorras ja enne kasutajasõbraliku lõpplahenduseni jõudmist minnakse sageli ühe tegevuse juurest kaks või kolm sammu tagasi, et ideid arendada. Räägitakse ka sellest, kust esemete jaoks materjali saadakse ja mis asjadest peale nende eluea lõppu edasi saab. Tuleb välja, et disainida ei saa vaid asju ja tegelikkuses on kõige keskkonnasäästlikumaks disainiliigiks teenusedisain.

Tunni teises osas otsivad õpilased rühmades probleemi ja ideepildi abil näituselt ühe eseme, mida uurivad põhjalikumalt ja tutvustavad ka teistele. Suure tõenäosusega leitakse näiteks langevarju pildi abil üles näitusele „Ruum ja vorm 3“ loodud ripptool ja probleemile, et punktist A punkti B on vaja jõuda võimalikult mugavalt, kiiresti ja keskkonnasäästlikult, kokkupandav elektrijalgratas Stigo. Lõpuks arendatakse toodet edasi nii, et see sobiks uuele kasutajale ehk kliendile.

Tunni viimases osas tehakse haridusruumis ette antud moodulitest näitusel lähemalt uuritud esemega seotud makett, mida esitletakse ka klassikaaslastele.


Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et õpilane:

  • teab, kuidas ja miks on disainimise põhimõte aja jooksul muutunud;
  • teab, mis on disainiprotsess;
  • oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; 
  • oskab arutleda kellele ja miks on mõni konkreetne lahendus loodud;
  • oskab leida probleemide lahendamiseks loovaid lahendusi;
  • kasutab lihtsamaid põhjus-tagajärg-seoseid;
  • suhtub hoolivalt asjadesse, sest teab, et need on loodud inimeste tööga;
  • teab, kuidas tegutseda keskkonnasäästlikult;
  • oskab leida vajalikku teavet ja seda teistele edasi anda;
  • oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta;
  • teab, mis on makett ja oskab seda ette entud materjalidest teha.

Teine võimalus

Näitusel „Sissejuhatus Eesti disaini“
Kestus: 90 min
Sihtrühm: 6.-12.klass

Hind: 5 eurot/osaleja

Tavaliselt saame nõuandeid, kuidas tarbijana käituda keskkonnasäästlikult, aga nüüd on võimalus astuta vastutustundliku disaineri rolli, kes juba kohe peaks mõtlema toote eluringile.

Näitusel olevaid esemeid lähemalt uurides saadakse aimu mõttelaadi muutumisest Eesti disainis viimase saja aasta jooksul. Seejärel pannakse paika kriteeriumid, mida tuleks arvestada jätkusuutliku disaini juures, et nende ja loosiga saadud alateema abil valida välja kolm kõige keskkonnasõbralikumat eset. Arutletakse, kuidas ja kas on võimalik tegutseda ühtegi materjali raiskamata. Lõpuks teeb iga grupp ühe eseme kohta põhjalikuma uuringu ja toob välja, mida ta muudaks toote eluringis, et seda veel jätkusuutlikumaks muuta. Selle käigus tutvutakse ka erinevate materjalide omadustega, tootjavastutuse, erinevate tootemärgiste, ning toodete sorteerimisega. 

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et õpilane:

  • teab, mis on jätkusuutlikkus;
  • teab, mis on ökoloogiline jalajälg;
  • on kursis erinevate materjalide mõjuga keskkonnale;
  • teab, mis teeb disainist eetilise disaini;
  • teab, millistest etappidest koosneb toote eluring;
  • oskab täiendada tavapärast toote elutsüklit nii, et sellest saaks jätkusuutliku toote elutsükkel;
  • oskab näha põhiseoseid looduse, inimtegevuse ja tehnoloogia vahel;
  • oskab erinevate allikate teavet tõlgendada, kasutada ja edastada.

Moehullus 

Näitusel “Nulltuju”. 22.10.2021-23.01.2022
Sihtgrupp: kohandatav kõikidele vanuseastmetele.
Kestus: eelkool kuni põhikooli I aste 60 min, põhikooli II aste kuni gümnaasium 90 min

Hind: 5 eurot/osaleja

Tundi saab tellida ka vene keeles

Õpilased viiakse  moe keskele, lavale ja lava taha ajas, kus materjaliga mängiti julgemalt kui kunagi varem ning kus catwalki kõrval olid lisaväljundiks kostüümidraamad, dekadentlikud klubid ja peod. Lähemalt saab uurida tänaste tuntud tegijate nagu Jaanus Orgussaare, Liisi Eesmaa, Aldo Järvsoo, Anu Samarüütli, Tanel Veenre ja paljude teiste moekunstnike nullindate loomingut. Uuritakse, mis peitus noorte moekunstnike loomingu taga ning mis olid neid inspireerivad mõtted ja lood. Uurime, mida moekunstnikud lõid siis, kui meie moeteadlikkus kasvas raketikiirusel ja mida nad loovad praegu. Selgub, kas nende mõttelaad on  muutunud või saadab neid null-tuju. Välja tuleb, kui palju erinevaid inimesi ja oskuseid on vaja, et korraldada ühte moeshowd. Seejuures on õpilastel võimalus katsetada erinevaid rolle. Tunni lõpuosas saavad õpilased ise erinevatele materjalidele uue ja ootamatu hingamise anda. 

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et õpilane:

  • oskab nimetada Eesti moekunstnikke ja on kursis nende loominguga; 
  • teab, mis on avangard ja oskab seda kirjeldada;
  • teab, mis on installatsioon ja oskab ise installatsiooni luua;
  • teab, mis toimus Eestis ajavahemikul 2000-2009 ja oskab seda perioodi võrrelda praegusega;
  • oskab näha erinevate materjalide uudseid kasutusviise;
  • on kursis erinevate ametitega, kes on seotud moe ja moeshowdega.

Kunst tarbimiseks? 

Muuseumitund tarbekunsti püsinäitusel “Kogutud teosed”.
Sihtgrupp: eelkool–6. klass
Kestus: kuni 75 min

Hind: 5 eurot/osaleja

Õpilased saavad teada, mis on tarbekunst ja millistest materjalidest ning kuidas nii mõnigi näitusel olev ese on tehtud. See, milliste teoste juures täpsemalt peatutakse, pannakse paika tunni algusel tehtava loomingulise ülesande käigus, kus üks lihtne magnettahvlil olev ese muudetakse erinevate teoste fragmentide abil unikaalseks. Eesmärk on tutvuda lähemalt vähemalt ühe tekstiili-, naha-, klaasi-, ehtekunsti ja keraamika esemega. Tähelepanu pööratakse teostel olevatele mustritele ning nii mõnigi teos pannakse lugusid jutustama. Lisaks moodustatakse nii väiksemates kui suuremates rühmades geomeetrilistest kujunditest ise erinevaid mustreid. Arutletakse, mille jaoks on esemed tehtud, milline nendest on õpilaste arvates kõige praktilisem ja vastupidi. Tunni lõpus valmib teos, kus on ühendatud erinevad materjalid ja ideed.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et õpilane:

  • teab, mis on tarbekunst;
  • oskab nimetada erinevaid materjale, mida tarbekunsti juures kasutatakse;
  • oskab esemeid, nähtusi võrrelda ja neid ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada;
  • oskab teoste põhjal lugusid jutustada;
  • oskab nimetada geomeetrilisi põhivorme ja nendest mustreid moodustada.

Ajamustrid – 20. sajand läbi tarbekunsti

Muuseumitund tarbekunsti püsinäitusel “Kogutud teosed”.
Sihtgrupp: 7.–12. klass

Hind: 5 eurot/osaleja

Muuseumitund annab võimaluse saada ülevaate Eesti tarbekunsti arengust ning sellel väljal tegutsenud ja tegutsevate kunstnike loomingust möödunud sajandi algusest tänaseni, Adamson-Ericust Tanel Veenreni.

Enam kui 2000 teose seas aitavad õpilastel orienteeruda erinevad lood, sündmused ja ülesanded, mis ühtlasi aitavad mõista, kuidas ühiskonnas toimuvad sündmused on mõjutanud tarbekunsti. Õpilased uurivad, millised olid mustrid, vormid ja tehnikad erinevate oluliste ajaloosündmuste ajal tarbekunstis ja vaadatakse, kas need sarnanesid erinevate materjalikäsitluste puhul. Tunnis valminud esitluste põhjal tuleb välja, millal muutus tarbekunst tööstustootest elitaarseks kunstiliigiks ja mis oli selle taga. Mis jälje jättis II maailmasõda tarbekunstile? Mida pidi kujutama ENSV ajal? Millal ja miks tuli loodustemaatikast lähtumise kõrvale ühe vooluna sisse popkunsti võtteid rakendav laad? Mis tagas autoritehnika sünni ja tavatud materjalikooslused? 

Tunni jooksul kogunenud materjalist valmib klassi peale ühistöö, mis täidab ka konspekti rolli.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et õpilane:

  • teab, mis on tarbekunst ja kuidas see on aja jooksul muutunud;
  • oskab nimetada erinevate kümnendite Eesti tarbekunstnikke;
  • oskab võrrelda ja analüüsida tarbekunsti teoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
  • oskab leida vajalikku informatsiooni erinevatest ajalooallikatest ja seda süstematiseerida;
  • oskab välja tuua tarbekunsti põhitunnused Eesti Vabariigi, Nõukogude okupatsiooni ja taasiseseisvumise ajal.



Töötoad täiskasvanutele

 

Needipitsi töötuba

Needipitsi töötuba on inspireeritud disainer Annike Laigo viltvaibast “ba rocco” (2004, fotol). 

Töötoa alguses käiakse koos näitusesaalis vaatamas sajandivahetusel ja hiljem loodud tekstiilikunsti, mil Eestis kujunes iseloomulikuks uute materjalide ja tehnoloogiate kasutuselevõtt. Viltkangale luuakse neetide abil muster ning iga töötoas osaleja saab enda töö pärast endale, et sellest luua padjakate, teos seinale või kasutada näiteks koti ühe paneeli valmistamisel. 

Annike Laigo kasutas viltvaiba mustri loomisel ühe vana heegelpitsi skeemi. Vildi valis ta materjaliks seetõttu, et see on tekstiilmaterjalide seas ainulaadne, sest vilt ei hargne. Ka meeldis disainerile vildi sile, ühtlane pind. Algselt põrandavaibana mõeldud töö valmis lõpuks seinavaibana ja on tänaseks ETDMi kogus ning eksponeeritud püsinäitusel “Kogutud teosed”.

Aeg: Kaks tundi. Muuseumi ürituste kalendris välja pakutud aegadel või eraldi kokkuleppel. Töötuba on võimalik tellida gruppidele (alates 10 inimest).
Materjalid: kõik materjalid on kohapeal olemas.
Kellele: töötuba sobib kõigile alates 14. eluaastast, varasem kogemus pole vajalik.
Hind: 35 eurot.
Hind grupile: 350-400 eurot (grupi suurus 10-15 inimest)
Info ja registreerimine: haridus@etdm.ee