Muuseumitunnid ja eriprogrammid

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum pakub unikaalset õpikeskkonda igas vanuses inimestele, keda huvitavad tarbekunst ja disain. Soovime tutvustada huvilistele neid valdkondi ja nende üldist mõju meie keskkonnale.  

Pakume erinevaid külastuskogemusi ja õppimisvõimalusi üksikkülastaja kõrval ka gruppidele. Haridusprogrammidesse on oodatud eri vanuses huvilised.

Tutvuge meie töötubade programmiga või leppige kokku endale sobiv toimumisaeg. Lähema info saamiseks võtke ühendust aadressil haridus@etdm.ee.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on 2021 sügiseks loodud uued muuseumitunnid, mis avavad ja aitavad mõtestada tarbekunsti- ja disainivälja. Muuseumitundides on väga olulisel kohal ettevalmistatud ülesannete abil ise avastamine ja teistele leitu tutvustamine. Üha rohkem peame silmas keskkonna ja jätkusuutlikkuse teemat.

Põhilised meetodid, mida kasutatakse kõikides ETDMi muuseumitundides:

• rühmatöö
• probleemülesanded
• otsimine
• analüüsimine
• arutlemine
• esinemine
• loovtöö

Muuseumitunnid

Mõtle nagu disainer

Näitusel „Sissejuhatus Eesti disaini“.
Sihtrühm: kohaldatav kõikidele vanuseastmetele
Kestus: eelkool kuni põhikooli I aste 60 min, põhikooli II aste kuni gümnaasium 90 min

Hind: 6 eurot/osaleja

Muuseumitunnis saavad õpilased aimu, kuidas ja miks on inimeste väärtused ja Eesti disain aja jooksul muutunud. Eesmärk on näidata, et õpilased saavad enda igapäevases elus samuti disainerlikku mõtteviisi kasutada.

Tunni esimeses osas uuritakse ühiselt viit eset – Salvo mäesuusasaapast uue fonditüübini. Põhilised küsimused, mida seejuures esitatakse on kellele, miks ja kuidas? Peale esemete üle arutlemist reastatakse erinevad tegevused, mida disainer tavaliselt uut lahendust luues läbib. Selgub, et need etapid ei pruugi olla üldse sirgjoonelises järjekorras ja enne kasutajasõbraliku lõpplahenduseni jõudmist minnakse sageli ühe tegevuse juurest kaks või kolm sammu tagasi, et ideid arendada. Räägitakse ka sellest, kust esemete jaoks materjali saadakse ja mis asjadest peale nende eluea lõppu edasi saab. Tuleb välja, et disainida ei saa vaid asju ja tegelikkuses on kõige keskkonnasäästlikumaks disainiliigiks teenusedisain.

Tunni teises osas otsivad õpilased rühmades probleemi ja ideepildi abil näituselt ühe eseme, mida uurivad põhjalikumalt ja tutvustavad ka teistele. Suure tõenäosusega leitakse näiteks langevarju pildi abil üles näitusele „Ruum ja vorm 3“ loodud ripptool ja probleemile, et punktist A punkti B on vaja jõuda võimalikult mugavalt, kiiresti ja keskkonnasäästlikult, kokkupandav elektrijalgratas Stigo. Lõpuks arendatakse toodet edasi nii, et see sobiks uuele kasutajale ehk kliendile.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et õpilane:

• teab, kuidas ja miks on disainimise põhimõte aja jooksul muutunud;
• teab, mis on disainiprotsess;
• oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; 
• oskab arutleda kellele ja miks on mõni konkreetne lahendus loodud;
• oskab leida probleemide lahendamiseks loovaid lahendusi;
• kasutab lihtsamaid põhjus-tagajärg-seoseid;
• suhtub hoolivalt asjadesse, sest teab, et need on loodud inimeste tööga;
• teab, kuidas tegutseda keskkonnasäästlikult;
• oskab leida vajalikku teavet ja seda teistele edasi anda;
• oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta;
• teab, mis on makett ja oskab seda ette entud materjalidest teha.

Teine võimalus

Näitusel „Sissejuhatus Eesti disaini“
Kestus: 90 min
Sihtrühm: 7.-12.klass

Hind: 6 eurot/osaleja

Tavaliselt saame nõuandeid, kuidas tarbijana käituda keskkonnasäästlikult, aga nüüd on võimalus astuta vastutustundliku disaineri rolli, kes juba kohe peaks mõtlema toote eluringile.

Näitusel olevaid esemeid lähemalt uurides saadakse aimu mõttelaadi muutumisest Eesti disainis viimase saja aasta jooksul. Seejärel pannakse paika kriteeriumid, mida tuleks arvestada jätkusuutliku disaini juures, et nende ja loosiga saadud alateema abil valida välja kolm kõige keskkonnasõbralikumat eset. Arutletakse, kuidas ja kas on võimalik tegutseda ühtegi materjali raiskamata. Lõpuks teeb iga grupp ühe eseme kohta põhjalikuma uuringu ja toob välja, mida ta muudaks toote eluringis, et seda veel jätkusuutlikumaks muuta. Selle käigus tutvutakse ka erinevate materjalide omadustega, tootjavastutuse, erinevate tootemärgiste, ning toodete sorteerimisega. 

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et õpilane:

• teab, mis on jätkusuutlikkus;
• teab, mis on ökoloogiline jalajälg;
• on kursis erinevate materjalide mõjuga keskkonnale;
• teab, mis teeb disainist eetilise disaini;
• teab, millistest etappidest koosneb toote eluring;
• oskab täiendada tavapärast toote elutsüklit nii, et sellest saaks jätkusuutliku toote elutsükkel;
• oskab näha põhiseoseid looduse, inimtegevuse ja tehnoloogia vahel;
• oskab erinevate allikate teavet tõlgendada, kasutada ja edastada.

Kunst tarbimiseks? 

Muuseumitund tarbekunsti püsinäitusel “Kogutud teosed”.
Sihtrühm: eelkool–9. klass
Kestus: kuni 75 min

Hind: 6 eurot/osaleja

Õpilased saavad teada, mis on tarbekunst ja millistest materjalidest ning kuidas nii mõnigi näitusel olev ese on tehtud. See, milliste teoste juures täpsemalt peatutakse, pannakse paika tunni algusel tehtava loomingulise ülesande käigus, kus üks lihtne magnettahvlil olev ese muudetakse erinevate teoste fragmentide abil unikaalseks. Eesmärk on tutvuda lähemalt vähemalt ühe tekstiili-, naha-, klaasi-, ehtekunsti ja keraamika esemega. Tähelepanu pööratakse teostel olevatele mustritele ning nii mõnigi teos pannakse lugusid jutustama. Lisaks moodustatakse nii väiksemates kui suuremates rühmades geomeetrilistest kujunditest ise erinevaid mustreid. Arutletakse, mille jaoks on esemed tehtud, milline nendest on õpilaste arvates kõige praktilisem ja vastupidi. Tunni lõpus valmib teos, kus on ühendatud erinevad materjalid ja ideed.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et õpilane:

• teab, mis on tarbekunst;
• oskab nimetada erinevaid materjale, mida tarbekunsti juures kasutatakse;
• oskab esemeid, nähtusi võrrelda ja neid ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada;
• oskab teoste põhjal lugusid jutustada;
• oskab nimetada geomeetrilisi põhivorme ja nendest mustreid moodustada.
  
  

Ajamustrid – 20. sajand läbi tarbekunsti

Muuseumitund tarbekunsti püsinäitusel “Kogutud teosed”.
Sihtrühm: 7.–12. klass

Hind: 6 eurot/osaleja

Muuseumitund annab võimaluse saada ülevaate Eesti tarbekunsti arengust ning sellel väljal tegutsenud ja tegutsevate kunstnike loomingust möödunud sajandi algusest tänaseni, Adamson-Ericust Tanel Veenreni.

Enam kui 2000 teose seas aitavad õpilastel orienteeruda erinevad lood, sündmused ja ülesanded, mis ühtlasi aitavad mõista, kuidas ühiskonnas toimuvad sündmused on mõjutanud tarbekunsti. Õpilased uurivad, millised olid mustrid, vormid ja tehnikad erinevate oluliste ajaloosündmuste ajal tarbekunstis ja vaadatakse, kas need sarnanesid erinevate materjalikäsitluste puhul. Tunnis valminud esitluste põhjal tuleb välja, millal muutus tarbekunst tööstustootest elitaarseks kunstiliigiks ja mis oli selle taga. Mis jälje jättis II maailmasõda tarbekunstile? Mida pidi kujutama ENSV ajal? Millal ja miks tuli loodustemaatikast lähtumise kõrvale ühe vooluna sisse popkunsti võtteid rakendav laad? Mis tagas autoritehnika sünni ja tavatud materjalikooslused? 

Tunni jooksul kogunenud materjalist valmib klassi peale ühistöö, mis täidab ka konspekti rolli.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et õpilane:

• teab, mis on tarbekunst ja kuidas see on aja jooksul muutunud;
• oskab nimetada erinevate kümnendite Eesti tarbekunstnikke;
• oskab võrrelda ja analüüsida tarbekunsti teoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
• oskab leida vajalikku informatsiooni erinevatest ajalooallikatest ja seda süstematiseerida;
• oskab välja tuua tarbekunsti põhitunnused Eesti Vabariigi, Nõukogude okupatsiooni ja taasiseseisvumise ajal.

 

Lülita sisse! Lülita välja!

Alates novembrist näitusel „Uneversum. Rütmid ja ruumid“.

Sihtrühm: lasteaed kuni gümnaasium

Kestus: lasteaiagrupid 60 min, põhikooli I aste 75 minutit, põhikooli II aste kuni gümnaasium 90 minutit

Hind: 6 eurot/osaleja

Milline on meie aeg ja ruum unele, mis on puhkeruum, kuidas mõista praegust ajakriisi? Kas ja kuidas saaksime ennast vajadusel sisse või välja lülitada?

ETDMi esimese korruse suure näitustesaali täitvas „Uneversumis“ saab vastuseid otsides uurida disainiprojekte ja plaane, mis tegelevad ajakriisi, progressi ja mitteaktiivsuse kujutamise, spekulatiivsete visioonide ning eksperimentidega magamistoa ruumis ja asemetes.

Muuseumitund algab näitusesaalis, kus saab selgeks, et masinaid saab sisse ja välja lülitada mängleva kergusega, aga enda või teiste inimestega see nii lihtne pole. Selle jaoks on oluline õige aeg, valgus ja ruum. Seda, kui palju jõuame teha ja korda saata, saame mõjutada ajaplaneerimise ja une kvaliteediga, mida omakorda mõjutavad aeg ja ruum. Neid saab aga õppida ise kujundama. Lisaks saab muuseumitunnis uurida oma keha loomulikku rütmi.

Mul on kiire! Mul ei ole aega! Sellise tunde jätab kaasaegse tehnoloogia poolt tekitatud kasvav ajaline killustatus. Kunstnik Helga  Schmid on loonud seda probleemi kajastava tehisliku ruumi „Tsirkadiaanuni“. Kellana toimivasse installatsiooni saab muuseumitunnis sisse astuda, et kogeda just oma keha loomulikku, mitte meie käitumist suunama hakanud kella loodud ajastruktuuri.

Peale oma keha kogemist on hea õppida selgeks paar harjutust, mis aitavad meil end vajadusel kiiresti sisse või välja lülitada. Töörežiimile jäädes püüame näitusest inspireerituna välja mõelda käega katsutavaid võimalusi, mis aitavad ka teiste sagimise keskel hetkeks omas ruumis – enda turvatsoonis – olla. Kas parimaks eeskujuks on magamisraamid, nii nagu neid kasutati Lutheri vabrikus töövaheaegadel peaaegu saja aasta eest või hoopis Niina Eigi kujundatud majakujuline vooditesüsteem endisest Piilupesa lasteaiast? Või hoopis arhitektide b210, Liis Tamme ja Anett Niine „Rüüruum“, kuhu saab soovi korral sisse pugeda? Seda otsustab igaüks ise – ja paneb oma mõtted ka objektide kohta protokolle luues kirja. Selles ülesandes on abiks ja eeskujuks aastakümneid tagasi protokollitud Erika Nõva elu- ja magamistoa võistlustöö „Ühtlus“.

Enda elu saab muuta ka mugavamaks ja efektiivsemaks selleks minimaalselt ruumi kasutades. Näitus võimaldab mõista ruumisäästliku disaini eesmärke ja aitab kaasa funktsionaalsete lahenduste väljatöötamisele. Näiteks eeldab üksiku inimese ühetoaline korteri puhkeala kindlasti teistsugust lähenemist, kui magamisala loomine väikesesse lasteaeda, kus ühes ja samas ruumis on puhkamise kõrval oluline ka mäng.

Peale aja mõjutamise katsetamist, sisse- ja väljalülitamise harjutuste praktiseerimist, protokollide loomist ja ruumisäästliku disaini ideede genereerimist puhkealale, minnakse töötuppa, kus igaüks saab endale teha silmaklapid, mis aitavad samuti manipuleerida valguse rütmidega ja võimaldavad olla natukeseks omaette.

Lasteaed kuni põhikooli I aste:

• Arutleme ja näitlikustame, mis on aeg, kuidas see liigub ja kuidas me näeme aega.
• Koolilastega toome välja võimalused ajaplaneerimisest ja sellest kuidas ajaplaneerimine või selle tegemata jätmine on elu mõjutanud.
• Mängime aja ja valgusega seotud mänge.
• Räägime puhkamise vajalikkusest ja uurime, milline on puhkamiseks kõige parem ruum. Mõtleme, mis selles ruumis peab olema ja mis värvid selles võiksid olla.
• Vaatame, kuidas saab puhkeruumi muuta kiiresti mänguruumiks ja mõtleme ise põnevaid lahendusi juurde.
• Töötoas värvime unemaske.

Põhikooli II ja III aste:

• Räägime ajakriisist ja mõtleme lahendusvariante, mis võiksid sellele lisaks ajaplaneerimisele abiks olla.
• Katsetame harjutusi enda sisse- ja väljalülitamiseks.
• Tagasisidestame protokolle luues puhkeruume ja -objekte.
• Tutvume ruumisäästliku disaini eripäradega ja mõtleme ise erinevatesse keskkondadesse nutikaid ja läbimõeldud võimalusi puhkamiseks või mõttepausideks.
• Töötoas teeme unemaskid.

Gümnaasium

• Tutvume erinevate filosoofide arvamusega ajast.
• Arutleme, mida on ajakriis ühiskonnas ja meie endi elus põhjustanud ja kuidas seda saaks muuta. Millist aega saame üldse muuta ja mõjutada?
• Õpilased avaldavad arvamust Socratese, Samuel Johnsoni, Richard Buckminster Fulleri väljaütlemise kohta: „Magamine on kõigest halb harjumus“. Viimane leidis, et kaks tundi und ööpäevas on piisav.
• Mõtiskleme teemal „Töönarkomaanlus ja efektiivsuse ihalus versus enese eest hoolitsemine“.
• Katsetame harjutusi enda sisse- ja väljalülitamiseks.
• Üks osa õpilastest katsetab disainer Maarten Baasi teose „Sweeper`s clock“ eeskujul enda kella loomist, teised aga aja kirjutamist.
• Tutvume ruumisäästliku disaini eripäradega ja mõtleme ise erinevatesse keskkondadesse nutikaid ja läbimõeldud võimalusi puhkamiseks või mõttepausideks.

Eriprogrammid

Sihtrühm: 12-16 aastaste õpilaste grupid

Kestus: 2 h

Hind: 10 € osaleja / Miinimum 10 osalejat või 100 €

Eriprogrammid sobivad nii sõpruskonnale kui klassile üheskoos meeldiva aja veetmiseks ja uue oskuse õppimiseks.

Parafiinikunst kotil

AI – Eesti tekstiilikunstnikud – omalooming

Näitusel „Kogutud teosed“

Tehisintellekt tuleb üha enam meie maailma, luues ka mängleva kergusega kunstiteoseid. Töötoa algusel saavad meeskonnad enda kätte ühe AI poolt tehtud pildi, mis on tehtud näitusel oleva teose pealkirja põhjal. Esimese asjana mõeldakse pildile ise pealkirja variante ja siis minnakse näitusele, et leida sealt üles eeskujuks olnud teos. Teoseid võrreldakse ja ahelkirjutamise abil luuakse nende juurde ka lugu, mida on kindlasti teistel meeskondadel põnev kuulata. Peale näitusel käimist minnakse töötuppa, kus mõeldakse eeskujuks olnud teoste ja loo põhjal enda pilt, mis kantakse kõigepealt parafiiniga kotile ja kaetakse seejärel spreivärvidega. Peale parafiini väljatriikimist saab iga osaleja endale kaasa unikaalse koti.

Tool on tool

Näitusel “Sissejuhatus Eesti disaini”

Alates oktoober 2023

Eriprogrammis juureldakse disainimise põhimõtete üle ja pannakse ise käed külge, et õppida ära mõni hea nipp toolide loomiseks. Programm on üles ehitatud meeskondades läbitavate tegevuspunktidena.  Uuritakse, mille poolest ja miks toolid erinevad, kuhu, kellele ja mille jaoks on loodud näiteks Lutheri mööblivabriku kanttorul põhinev taburet või Aili ja Hurmo Aasoja tool koonustega. Selgitatakse välja, milline tool sobib kõige paremini enda toa puhkenurka ja milline näiteks hoopis tänavale kõikidele inimestele kasutamiseks. Tegevuspunktides saavad osalejad katsetada lisaks mõne tooli mugavusele ja sobivusele ka nöörimistehnikat, mida on kasutatud tooli juures mööblikomplektist Estonia või hoopis tooli kokkupanekut, mille juures tuleb kasutada lisaks nupukusele ka tööriistu. Töötoas valmistab igaüks endale ühe tooli maketi.