Alates 17. veebruarist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis tekstiili- ja installatsioonikunstniku Maryliis Teinfeldt-Grinsi näitust „Suuremjault mälëstustes“, kus kohtuvad tema debüütluulekogu „Kivi alla Kükakille“ luulepildid ja igatsuslood tikandis.

Näituse lähtepunkt on kadu. Selle alge on miski, mis on igaveseks kaduma läinud ja mida pole võimalik iial tabada, sest see võtab kuju kadumamineku hetkest alates. Säärast tühimikku ei saa täita mitte miski, paradoksaalsel moel võtab see tundmus vormi ainuüksi piiritu nostalgia ja igatsusena.

„Peaasjalikult huvitab mind võimusuhe maastiku ja inimese vahel. Eesti maastiku kontekstis on näha viit erinevat maastiku tüüpi. Iga uus võimupositsioon ühiskonnas ilmutab end ka maastikus. Mind huvitab, mida inimene maastikus teeb, kuidas selles toimetab, kuidas sellega lävib, mida peab ilusaks,“ ütleb Maryliis Teinfeldt-Grins.

Näitusel eksponeerib kunstnik tikandiseeriat maastikumeenutustest – paikadest, mis on kuju võtnud ainuüksi kunstniku mälestustes. Kunstniku sõnul on näitusel väljas kaks märgilist teost, suureformaadiline „Sõjaväelinnak“ ja „Korter“. Mõlemad on linnulennuvaated praeguses Kadrina vallas asuvale Ridakülale. 
„Sellest maastikust ongi saanud ainest enamik minu töid. „Sõjaväelinnakut“ oli mul ääretult hea meel eksponeerida eelmisel tekstiilikunstibiennaalil Riias ja „Korter“ on ETDMi kogusse kuuluv töö. Kuigi muuseumi kogus on see olnud juba mitu aastat, on see esimene kord, mil muuseum seda oma ruumides eksponeerib. Olen oodanud seda kaua!“ ütleb Teinfeldt-Grins.

Töid luues on ta lähtunud Prantsuse ajaloolase ja filosoofi Michel de Certeau ruumiliste lugude ideest (récits d’espace), milles kohtuvad omavahel maastik ja jutustus. Iga lugu on reisijutt, mis tähendab, et iga lugu on ruumiline praktika, mis läbib maastikus erinevaid kohti. 

Torketikandi tehnika juurde viisid kunstniku tema enda sõnul vägagi praktilised põhjused. „Oma maastikumälestuste sarja, nagu mulle meeldib oma tikandite kohta öelda, alustasin Pallases neljandal kursusel õppides,” meenutab Teinfeldt-Grins, kes hakkas oma lõputööd kirjutama ning teost looma täpselt sel päeval, kui algasid koroonaviirusest tingitud ulatuslikud piirangud. 

„Lõngapoed olid kinni, koolis toimetada ei saanud. Alustasin tööd nende vahenditega, mis mul tol hetkel olid ja mis näisid sobivat, et oma eesmärke täita. Mul oli see seeria südame peal, mistõttu tahtsin selle endast välja tikkida. Tol aastal, piirangute esimesel aastal, sain tehtud ühe töö. Siinse näituse avamisega on mul ääretult hea meel tõdeda, et see peatükk on lõpuks ometi punkti saanud. Olen saanud kõik maastikupildid endast välja tikkida ja seeläbi saan pilgu uutele loomepõldudele suunata,“ ütleb Teinfeldt-Grins, kelle looming on tähelepanu äratanud juba pikka aega, aga esimese isikunäituseni jõuab alles nüüd Tallinnas.  

Veebruaris on võimalik tema töid näha lisaks ETDMile ka Tallinnas Tütar galeriis.

ETDMi näitusel eksponeeritud tööd on valik eelmise aasta lõpus Vana-Võromaa Kultuurikojas esitletud töödest.

Näitusega kaasneb publikuprogramm, mille raames toimuvab 8. märtsil ka luuleõhtu ja aprillis torketikandi töötuba. Luulekogu „Kivi alla kükakile“ on müügil ka muuseumi poes. 

Näitus jääb avatuks 5. maini 2024.

Maryliis Teinfeldt-Grins (1993) on kunstnik, kes jutustab igatsuslugusid läbi maastikukujutiste. Ta kombineerib oma loomingus tikandit, fotot, gobelääni, joonistust ja murdekeelset luulet.

Teinfeldt-Grins on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiili eriala (BA, 2015). Õpingute ajal täiendas ta end Läti Kunstiakadeemia tekstiilikunsti kateedris. Ta jätkas oma õpinguid Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti õppekaval (MA, 2022). Teda on hinnatud mitme Eesti kunstipreemiaga: Eduard Wiiralti stipendium (2019) ja Adamson-Ericu stipendium (2021). Ta on pälvinud ka mitu kirjanduspreemiat, näiteks on ta kirjandusfestivali Prima Vista „Esimene samm” laureaat ja murdeluule võistluse Hendrik Adamsoni peapreemia võitja. 2019. aastal pälvis ta liidu aasta noore tekstiilikunstniku preemia. Kunstniku tööd on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogus ning on võitnud auhindu avaliku kunsti konkurssidel (Pärnu Riigimaja). Kunstnik kuulub Eesti Tekstiilikunstnike Liitu ja Eesti Kunstnike Liitu. 

Graafiline disain: Else Mare Lagerspetz
Videograaf: Red Serberth OÜ
Näituse toimumist toetab: Eesti Kultuurkapital, Tütar galerii