1. mail avaneb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „Kogu maailm on Bauhaus“.

Näitusel “Kogu maailm on Bauhaus” esitletakse kaheksa temaatilise peatüki kaudu mitmekülgset, põnevat ja üllatavat sissevaadet kunstikooli Bauhaus töösse ja ellu. Tegu on ühe 20. sajandi olulisema kunstikooliga, mis asutati 1919. aastal Weimaris.

Fotode, originaaljooniste, makettide, dokumentide, filmide ja esemete kaudu kutsub näitus avastama Bauhausi modernistliku kujunduse teooria ja praktika laia haaret ning mitmekülgsust. See väljendub nii arhitektuuris, argiesemetes, maalis ja teatris kui ka sealsetes õpetamise meetodites ja -vormides. Bauhausi eesmärgiks oli luua paremat argikeskkonda ning edendada uusi elamise viise.

Bauhaus oli oma 14 aastase tegutsemisaja jooksul end pidevalt ümbermõtestav ja taasloov institutsioon. Läbivalt arutlesid ja vaidlesid kooli suundade üle nii selle kolm direktorit – arhitektid Walter Gropius, Hannes Meyer ja Ludwig Mies van der Rohe – kui ka Bauhausi meistrid ja tudengid.

Nii kooli sees kui ka väljaspool arutati ja polemiseeriti alati Bauhausi eesmärgi ja olulisuse üle ning see jätkub tänaseni.

Näituse kuraator on Boris Friedewald

Näitus toimub koostöös Goethe Instituudiga

Näituse pealkiri tugineb Fritz Kuhri 1928. aasta tsitaadil. Kuhr oli 1923-1927 Bauhausi tudeng, 1928-1929 töötas seinamaali töökojas ja 1929-1930 õpetas Bauhausis joonistamist.

Põhinäitust täiendab kuraator Boris Friedewaldi koostatud väljapanek, mis on tihedalt seotud Eestiga.

Lisanäitus „Rudolf Paris – Bauhausi kunstnik Eestist“ käsitleb ainsa Eestist pärit Bauhausi üliõpilase õpiaega Weimaris ja töid vahetult peale seda. 1896. aastal Tartus sündinud kunstnik ja kunstiajaloolane Paris õppis aastatel 1922–1925 Bauhausi seinamaali töökojas Oskar Schlemmeri ja Vassili Kandinsky juhendamisel. Ta kuulus üliõpilasliikumisse KURI, mis nõudis radikaalset pühendumist abstraktsioonile, ning mängis Bauhausi revolutsioonilises kapellis.