ETDMis näeb rohkem kui 200 auhinnatud tööd Eesti disaineritelt
5.5.2024
Näitus
Alates 11. maist saab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis tutvuda auhinnatud disainiga näitusel „Eesti Disainiauhinnad 2012–2022. Vahekokkuvõte“, kus näeb rohkem kui kahtsadat tööd kodumaistelt disaineritelt.
„Väljapanekus saab näha, milliseid töid ja disainereid on žürii kümne aasta jooksul kohaliku disaini paremikuna esile tõstnud ja väärtustanud,“ tutvustab näituse koostaja Sandra Nuut. „Näitusega avame auhinnastamise ajalugu ja selle kujunemisprotsesside tagamaid.“ ETDMi esimese korruse suures saalis joonistub valitud töödest ja disaineritest välja ülevaade, mis loob ruumi aruteludeks disainivaldkonna ja laiema publiku vahel.
Väljapanek algab tagasivaatega disainiauhindade jagamise eelsesse perioodi, kui disainivaldkonna ühe esimese tunnustusena sündis 1970. aastate lõpus ERKIdisaini preemia. Preemia oli loodud „loovjõudude virgutamiseks“ kahes kategoorias: ühe pälvis toonase Eesti Riikliku Kunstiinstituudi vilistlane ja teise üliõpilane. Mõlema puhul vaadati nende viimase aasta loomingut ning üliõpilase puhul ka õppetööväliseid projekte. Näitusel on eksponeeritud disaineri ja tänase Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini dotsendi Heikki Zoova ERKIdisaini trofee.
Eesti Disainikeskuse platvorm Eesti Disainiauhinnad koondab eri liitude ja osapoolte, nagu Eesti Disainikeskuse, Eesti Disainerite Liidu, Eesti Kunstiliste Juhtide Liidu (ADC*E), Eesti Kunstiakadeemia ja Teenusmajanduse Koja algatatud auhindu. Tänapäevaks on disainiauhindadel paarkümmend kategooriat ning väljapanek on seetõttu väga mitmekesine, ulatudes noore disaineri preemia Säsi võidutöödest elutööpreemiateni.
Tootedisaini auhinna Bruno pälvinutest toob Nuut esile Siim Karro kujundatud ja Myceeni toodetud seeneniidistikust valgusti „B Wise“, mis tegeleb korraga nii uute materjalide arenduse kui ka ringmajanduse küsimustega. Auhinnatud tootedisaini kõrval soovitab näituse koostaja tähelepanu pöörata ka graafilise ja digitaalse disaini kategooriate võidutöödele, mis avavad valdkonna mitmekesisust ja igapäevasust, näidates mitmeid tuttavaid visuaalseid lahendusi, keskkondi ja pakendeid.
Sandra Nuut tõstab esile ka elumuutva disaini kategoorias 2022. aastal grand prix’ võitnud agentuuri Velvet loodud õppevahendite komplekti „Meeltemätas“: „See on looduse õppevahend nii nägemis- ja kuulmispuudega lastele kui ka laiemale huviliste ringile. Poolkerakujulised õppekomplektid nagu sookohver, rannikukohver ja metsakohver on loodud eesmärgiga õpetada lapsi tunnetama, mida meid ümbritsev loodus pakub, ja laiemalt parandada loodusturismi ligipääsetavust.“
Teise tööna toob ta näiteks Tuumik Stuudio ja Kärt Marani loodud viitade seeria „JutuPeatus“, mis oli Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks valminud Tartu Linnaraamatukogu algatatud projekt. „Jutupeatuse sildid viitavad raamatutele, mis on seotud Eesti paikadega. Sildid meenutavad lendu läinud käsikirjalehte ning neil on neli kinnituskohaspetsiifilist tüüpvormi. Kokku paigaldati üle Eesti 100 silti,“ tutvustab Nuut.
Üks uuemaid on disainimuutja auhinnakategooria, mille 2022. aasta võidutöö „Tahan ajateenistusse!“ on ilmselt samuti suunamas paljude elusid, ilma et nad seda endale teadvustaks. See oli avaliku sektori innovatsioonitiimi (innotiim) algatatud teenusdisainiprojekt, mille eesmärk oli uurida, miks on ajateenistusega ühinemine ebapopulaarne. Projekti tulemusena tehti ettepanekud sõdurite teenistuse paremaks korraldamiseks, loodi uued abimaterjalid väljaõppe läbiviijatele ja uus sõduri baaskursuse õppekava.
Näitus valmis koostöös Eesti Disainikeskusega, mis korraldab konkurssi Eesti Disainiauhinnad. Kuni 1. augustini 2024 saab esitada töid Eesti Disainiauhinnad 2024 konkursile, et tunnustada Eesti võimekamaid disainereid ja disainibüroosid, parimaid disainikasutajaid ning erilisemaid disainitegusid ja -mõjusid.
Näituse ruumilise kujunduse lõid arhitektid Ulla Alla ja Merilin Kaup, kes vaatasid üle muuseumi eelmiste näituste kujundusmaterjalid ning andsid neile uue elu.
Näitus jääb avatuks 6. oktoobrini ja sellega kaasneb publikuprogramm.
Koostaja: Sandra Nuut
Koordinaator: Birgit Tohter
Kujundajad: Ulla Katariina Alla, Merilin Kaup
Graafiline disain: Jaan Evart
Näituse produktsioon: BART.EE
Keeletoimetaja: Hille Saluäär
Tõlked: Refiner Translations
Toetaja: Tanker
Täname: Anneliis Aunapuu, Green Dice, Nika Gabiskiria, Ilona Gurjanova, Ville Jehe, Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskus Kanut, Ruth-Helene Melioranski, Jane Oblikas, Martin Pärn, Piia Põldmaa, Janno Siimar, Pent Talvet, Heikki Zoova