Vaikelud rahvuslikel motiividel. Jaanus Samma

22.10.2022-02.04.2023

1. korruse saal

Kunstnik Jaanus Samma on rahvuslikkuse konstrueerimise vastu huvi tundnud pikemat aega. Siinsel näitusel on ta isiklikule ja Eesti muuseumide kogudest valitud materjalile tuginedes loonud kaksteist temaatilist kompositsiooni, milles vaatleb rahvuslike mustrite ja kujundite kasutamist Eesti tarbekunstis ja -graafikas 1930.–1950. aastatel. Peamiselt huvitab Sammat rahvusliku ikonograafia seos võimuga ja eestlaste enesekuvandi kujundamine selle ikonograafia abil. Samma ise on näituse tarbeks loonud kolm uut teost, mis käsitlevad rahvuskonservatiivset kunstikaanonit ja pakuvad võimalusi seda tänapäeva vaatepunktist ümber hinnata.

Kunstnikuna esinemise kõrval astub Samma seekord ka näituse koostaja rolli. Lisaks ajaloolise materjali uurimisele ja tõlgendamisele on ta kutsunud endaga kaasa mõtlema kolm Eesti nüüdiskunstnikku. Uute teostega on näitusele kaasatud Edith Karlson, Anna Mari Liivrand ning Urmas Lüüs, kes kõik tõlgendavad rahvuslikkust oma vaatepunktist, suhestudes erinevate temaatiliste kompositsioonidega ja kommenteerides kriitiliselt nii ajalooliste kui ka kaasaegsete dekoratiivsete praktikate kaudu unistuste elu või kunagist pealesurutud mentaliteeti. Ajalooliste kompositsioonide sisu avavad saatetekstid on valminud koostöös folklorist Andreas Kalkuniga.

Näituse ajaloolises osas on esindatud järgmiste autorite tööd: Adamson Eric, Mari Adamson, Aino Alamaa, Jaan Jensen, Ede Kurrel, Helmi Käsukond, Paul Luhtein, Boris Lukats, Jutta Matvei, Lydia Mei, Leida Palu, Adele Reindorff, Maks Roosma, Evald Okas, Lydia Jõõts jt.

ETDMi kõrval on oma kogudest näitusel eksponeerimiseks teoseid ja esemeid andnud ka C. R. Jakobsoni Talumuuseum, Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, Eesti Ajaloomuuseum SA, Eesti Kunstiakadeemia muuseum, Eesti Kunstimuuseum SA, Eesti Maaelumuuseumid SA, Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Hiiumaa Muuseumid SA, Pärnu Muuseum SA, Tallinna Linnamuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Valga Muuseum ja mitu eraisikut.

Jaanus Samma (1982) on kunstnik, kes töötab mitme kaasaegse kunsti meediumiga, mis ulatuvad graafikast ja installatsioonidest tekstiiliteosteni. Ta on aastate vältel tegelnud põhjalikult soo- ja rahvustemaatika uurimise ning sellega suhestumisega. Viimasel ajal on ta keskendunud just rahvuslikkuse idee konstrueerimise ja sellega seotud otsuste ning valikute läbivalgustamisele. Samma tegeles sellega ka oma viimasel isikunäitusel „Muster“ Tartu Kunstimajas, mis põhines Eesti Rahva Muuseumi kogudes tehtud kunstniku uurimuse käigus läbi- ja väljatöötatud materjalidel. Selle näitusega kinnitas ta taas kord oma võimet olla tähelepanelik vaatleja, küsimuste esitaja ja kinnistunud ümbermõtestaja. 

Koostaja: Jaanus Samma

Konsultandid: Kai Lobjakas, Andreas Kalkun

Koordinaator: Ketli Tiitsar

Uute teoste autorid: Edith Karlson, Anna-Mari Liivrand, Urmas Lüüs, Jaanus Samma

Näituse arhitektuur Neeme Külm, prototüüpimine Kadri Villand, produktsioon Valge Kuup Studio 

Jaanus Samma teoste produktsioon: Sofia Fattahhova, Bruno Kadak, Tormi Kadak, Merike Lond, Juulia Aleksandra Mikson

Graafiline kujundus: Brit Pavelson

Muusikaline kujundus: Janek Murd

Näituse meeskond: Helen Adamson, Kristi Paap, Toomas Übner, Silvia Pärmann, Birgit Tohter

Tänu: Ülle Jäe, Reine Koppel, Maire Kuningas, Erle Nemvalts, Ingrid Helena Pajo, Martin Rünk,  Temnikova ja Kasela galerii

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Meediakajastus

19.10.2022 Eesti Ekspress Jaanus Samma: tarku inimesi on palju, aga loevad südamega teod

21.10.2022 ERR Jaanus Samma uurib näitusel rahvuslike motiivide seost võimuga

11.11.2022 Postimees Rahvuse sünd diktatuuri vaimust

15.11.2022 Raplamaa Sõnumid Jaanus Samma: Rahvakultuur on kõik see, mida eestlane loob

28.12.2022 Eesti Ekspress. Linda Kaljundi essee. Sümbolid – omad ja võõrad korraga

detsember 2022 Kunst.ee. Johannes Saar. 1930. kuni 1950. aastad Eesti kunstiajaloos. Totalitarismi esteetika

19.01.2023 Wonderuum. Слияние эстетики тоталитаризма с национальной культурой на выставке Яануса Самма

20.01.2023 Sirp. Kummardus argielu paradoksidele

10.03.2023 Maaleht. „Vaikelud rahvuslikel motiividel“: sisult ikkagi sotsialistlik

31.03.2023 Postimees. Kuidas kõlavad kokku 1930. aastate «vaikiv ajastu» ning varane nõukogude aeg II maailmasõja järel?

Galerii

Fotod: Mari Volens