Solarise keskuses on laulupeo ajaks avatud näitus “Laulupidu 1869–2019. Kommenteeritud märgid”. Näitus avab 27 üldlaulupeo sümbolirohkete rinnamärkide tausta ning oskuslikult kujunduslikuks tervikuks sulanud sümboleid, kirjatüüpe ja muid detaile. Märkidel kujutatut kommenteerib graafiline disainer ja disainiajaloolane Ivar Sakk. Näitus oli esmakordselt eksponeeritud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 2019. aastal.

Märk on kontsentreeritud pildilise info allikas, mis räägib ajastu vaimust, ürituse olemusest ja aktuaalsetest moevooludest. Laulupidude märgid peegeldavad eri riigikordi, ideoloogilisi valikuid ning esteetilisi eelistusi. Tihti on ühel laulupeol kasutusel olnud erinevaid sümboleid, kuid üks keskseid kujundeid on lüüra, antiikse jumala Apolloni atribuut. See ilmub esimese laulupeo märgil ning on nähtav viimati 21. sajandi künnisel, 1999. aastal.

Meie laulupidudelt on hästi teada heliloojad, dirigendid, kontsertide repertuaar ja osalenud koorid, sümboolika autorite nimed on aga vajunud unustusse. Selle näituse eesmärk on eksponeerida laulupidude tunnusmärke ning püüda välja selgitada nende kujundajate nimed. Mõnel juhul on see õnnestunud, kuid paljud märgid on jäänud siiamaani anonüümseks. Kõige viljakam autor on siiski teada – professor Paul Luhtein kavandas noore mehena oma esimese laulupeo märgi 1933. aastal ning viimase elukogenuna 1980. aastal. Tema loodud kujund, lüüra-kannel, esineb peaaegu kõigil 20. sajandi teise poole laulupidude visuaalidel.

Kuna eri autorite kujundatud originaalkavandeid ei ole teadaolevalt säilinud, on kasutatud läbi aastate trükis ilmunud reproduktsioone neid kohendamata. Need kujutised on omakorda suurendatud kümnekordseks ja märgile koondatud infokogum lahti seletatud piltjutustuseks.

Rahvusliku identiteedi seisukohast ülioluliste sündmuste märkidel kujutatud sümboolika ja detailid on reeglina väga kõnekad, andes aimu nii poliitiliste ja kultuuriliste eripärade, ajastuspetsiifiliste kujundusvõtete kui ka väärtushinnangute muutumisest läbi aja.