Praegu avatud
Elgi Reemets „Väägvere mängukoor, 1839“
20.06.-1.09.2025
Püsinäitusel "Kogutud teosed"

Elgi Reemetsa monumentaalne, 5 meetri laiune põimevaip „Väägvere mängukoor“ on eesti kultuuriloos ainulaadsel kohal. Otseselt teadvustamata on see üks tuntumaid tekstiilikunsti teoseid eestlaste ühismälus.
See vaip oli üheks mõjusaks hetkeks kesksel kohal 1972. aastal linastunud legendaarses komöödiafilmis „Noor pensionär“ (režissöör Sulev Nõmmik). Väägvere pasunakoori kujutav vaip muutus märgiliseks stseenis, kus peategelased on 1971. aastal vabariiklikul tarbekunstinäitusel Tallinna Kunstihoones. Neid tülitab pidevalt vanem proua, kelle lause „Seltsimees kunstiteadlast oleme valmis kuulama tundide kaupa“ on saanud käibeväljendiks nagu ka sellele järgnev Reemetsa vaibale viitav küsimus: „Pardon. Teate, mina olen suur kunstinautleja. Ma olen küll pisut värvipime, aga teate, kas te võite mulle ütelda, kas minu baldahhiiniga voodi kohale sobib see väike vaibakene?“
1839. aastal Väägveres asutatud pasunakoor on teadaolevalt Eesti esimene puhkpilliorkester. 1851–1912 oli orkestri eesotsas David Otto Wirkhaus ja esimesel üldlaulupeol 1869. aastal võitsid nad esimese auhinna. Väägvere pasunakoor tegutseb tänaseni.
„Väägvere mängukoor“ on Reemetsa monumentaalseim tekstiiliteos, millel on kujutatud kuut seisvat, suurejoonelist ja vaatamata üldistusele ilmekat meesfiguuri, kelle staatilisust elavdavad nende vasksete puhkpillide asetus ja selleks valitud helklev materjal. Taustal kujutatud lillevanikud, peekrid ja petrooleumilamp seovad kujutatud mehed oma aja ja keskkonnaga ning on hea näide Reemetsa oskusest põimida etnograafiline ja kultuuriline pärand sooja huumoriga.
Elgi Reemets (1910–1987) oli üks mitmekülgsemaid eesti tarbekunstnikke, keda on võimatu defineerida ühe eriala kaudu. Ta on loonud võrdselt nii märgilisi unikaalteoseid kui ka seeriatoodangut kunstitoodete kombinaadile. Tema ampluaa ulatub keraamikast ja nahkehistööst metalli, tekstiili ja puutööni. Reemetsa teoste läbivaks jooneks kujunes etnograafilise pärandi kujutamine ja tõlgendamine. Maailm, mille ta kujutamiseks valis, oli ajal, mil ta tegutses, omamoodi turvaline ja lihtne. Meisterliku osavusega liikus ta kohustuslike motiivide kujutamiselt rahvusliku temaatika peegelduste juurde, olles seejuures heatahtlik ja humoorikas.