Avatud K-P 11.00-18.00 / Lai 17, 10133 Tallinn

Pressiteadete arhiivUudiskirjade arhiiv

Pressiteadete arhiiv

PRESSITEADE 26.05.2005
ETDM AVAB 2. JUUNIL UKSED KAHE UUE NÄITUSEGA

2. juunil avatakse taas külastajatele mitu kuud suletud olnud Tarbekunsti- ja Disainimuuseum. Kolme kuu jooksul teostati muuseumis rekonstrueerimistöid, et anda 1980. aastal aidahoones oma tööd alustanud muuseumile kaasaegne nägu.

Suurema uuendusena avati vahesein peahoone ja kõrvalhoone vahel. Kõrvalhoone interjöörist eemaldati osa seinu, mis loob avaramad võimalused eelkõige külastajatele. Seni muuseumi büroofunktsioonides ruumidesse kavandati külastajate garderoob ja kassa-infopunkt. Uues sisekujunduslahenduses on koht ka väikesele muuseumipoele, kus pakutakse eesti tarbekunsti ja disaini ning sellega seotud kirjandust. Uuenduskuuri tegid läbi ka tualettruumid, vestibüül ja välisuks.
Projekti autoriteks olid ArhitektuuriAgentuuri arhitekt Inga Raukas ja sisearhitekt Monika Löve. Ehitustööd teostas Rihti Projekt. Muuseumi tegevusvaldkonnast lähtuvalt kasutati sisekujunduses ainult eesti disain- ja eritellimusel valmistatud mööblit ja valgusteid. Kassa-infopunkti sisustuse valmistasid Standard ja Nordsellers, külastajate puhkemööbli Hea Ruum, tualettide- ja garderoobimööbli Timbermeister, trepikoja valgustid ja vitriinid Hord. Eesti Kultuurkapitali ja firma Hedengren toel sai üks näitusesaal kaasaegse Erco valgustussüsteemi.
Säästueelarve tingimustes on tulemus algselt planeeritust tagasihoidlikum, kuid tööd jätkuvad. 



Näitus „JÄRJEHOIDJA”
Nahk kui inimesele ehk kõige lähemal asuvaid materjale on teeninud inimkonda aastatuhandeid. Ka Eestis on nahatöö olnud aastakümneid ülipopulaarne. Juba 1920. aastatel läks meie nahatöö Euroopa turule ja peagi kuulusid Eduard Taska firma luksuslikud nahkesemed – köited, kirjaplokid, kirjutuslaua garnituurid, käe- ja rahakotid Eesti tuntumate eksportkaupade hulka. Paljudes kodudes leidub veel tänapäevalgi nahkköiteid, auaadresse, karpe, raamatu- ja märkmikuümbriseid jpm, mis pärinevad kui just mitte kunstniku unikaalloomingust, siis vähemalt kombinaadi ARS toodangust. Aegapidi on eesti nahakunstis kinnistunud sellised märksõnad nagu pilt, iste, laud, kott, valgusti, kinnas, saabas, vaip või matt, mis räägivad nahakunsti uuest funktsioonist ruumikujundajana.
Mis on täna varasemast teisiti, mida on muutumised säästnud või uuel viisil nägema õpetanud, kas uus sajand on toonud endaga kaasa ka midagi oluliselt uut? Selles püüabki „Järjehoidja” järje peale jõuda.
Kokku eksponeeritakse autoreid poolesaja ringis, päris uued tööd kannavad tänavust aastanumbrit. Põhiosa eksponaatidest pärineb muuseumi enda kollektsioonist, oma umbes 1700 esemega on see Eesti suurim nahakunsti kogu. Lisaks saab näha nii erakogudesse kui autoritele kuuluvaid töid ning Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Kõrgema Kunstikooli nahakunsti osakonna üliõpilaste huvitavamaid saavutusi.
Selginemisele aitab ehk omajagu kaasa raamatu ja köite tähenduse üle mõtisklev filmiprogramm. (Maya Yonesho „Üks uks” ja Pille Kivihalli, Tiina Piisangu ning Maarja Unduski tegemisi valgustav „Ecce libri”.)

Näitus jääb avatuks 9. oktoobrini.
Näituse kujundas Siiri Nõva.
Näituse kuraator on Airi Ligi, tel. 627 4600, 627 4605, airi@etdm.ee 



Näitus SCRIPTA MANENT III “MAAILMA PARIM ASI”.
Eesti Köitekunstnike Ühenduse korraldatav näitus „Scripta manent III” („Kirjutatu jääb”) jätkab rahvusvaheliste köitenäituste traditsiooni Eestis. Seekordne väljapanek põhineb Sten Roosi nimelise muinasjutuvõistluse ja ajakirja “Hea Laps” loomevõistluse materjalidel. Raamatu sisuks välja valitud muinasjutukogumiku 22 noort autorit olid kirjutamise ajal 7-15 aastased. Kogumikku “Maailma parim asi” (nimi laenatud ühe loo autorilt Heiki Indilt) trükiti 300 nummerdatud eksemplari. Laste kirjutatud muinasjutud ja luuletused annavad elava pildi Eesti elust. Noorte mõnus huumor ja iroonia, tuntud muinasjuttude põimimine ja päris uute loomine inspireeris 130 kunstnikku kokku 17 riigist (Soome, Rootsi, Saksamaa, Belgia, Holland, Šveits, Itaalia, Inglismaa, Norra, Venemaa, Leedu, Läti, USA, Brasiilia, Jaapan, Island ja Eesti).
Avamisel antakse üle žürii poolt valitud 3 võrdset preemiat.
Näitusega kaasneb ka samanimeline haridusprogramm, mille raames saavad noored tutvuda ja iseseisvalt näitusesaalis eksponaatide keskel valmistada siksakraamatu ja jaapani köite.

Näituse kujundaja on Lennart Mänd.
Näitus jääb avatuks 2. oktoobrini.

Lisainfo näituse kohta: Sirje Kriisa, tel. 523 4400, sirje.kriisa@scriptamanent.ee
www.scriptamanent.ee
Lisainfo haridusprogrammi “Maailma parim asi” kohta:
Pille Piip, tel. 627 4600, 627 4607, pille@etdm.ee

Muuseumi rekonstrueerimisega seotud info:
direktor Merike Alber
tel. 627 4608, 5648 4088

Teate koostas:
Ketli Tiitsar


« Tagasi