Avatud K-P 11.00-18.00 / Lai 17, 10133 Tallinn

Pressiteadete arhiivUudiskirjade arhiiv

Pressiteadete arhiiv

PRESSITEADE 21.08.2014

 

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on kuni pühapäeva, 24. augustini avatud näitused:

"Tõnis Käo. Disain kui eksperiment"

"Rhizope. Kunst ja teadus – hübriidne kunst ja interdistsiplinaarne uurimus"
, mille lõpetamine toimub
24. augustil kl 17.00 performance’iga „A non-performing performance – thingification” (Reiner Maria Matysik).

Olete oodatud!
 


 

"Tõnis Käo. Disain kui eksperiment"

29. mail avati Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus Eestis sündinud ja Saksamaal õppinud ning pikka aega disainerina praktiseerinud ning õpetanud Tõnis Käo loomingust.

Tema oli see, kes töötas välja rea siiani tuttavate Siemensi kodumasinate ilme ja ennustas disainieksperimentidega tulevikku tänasele elektroonikale.

Tõnis Käo on disainer, visionäär, õpetaja ja kultuurikriitik. Praktiline disaineritöö seguneb tema tegevuses teoreetilise teadustööga, andes tulemuseks kodumasinad ja elektroonikaseadmed, näitusekujundused, artiklid ja raamatud.

Käo karjäär esindab disaini edulugu: ta on teinud pikaaegset koostööd mõjuka rahvusvahelise suurettevõttega. Selline maailm on ühelt poolt selgelt piiritletud, nõudes tegelemist konkreetsete tellimuste ja esemetega, ent samas on see avatud, võimaldades õnnestumise korral suurt erialast eneseteostust.

Käo on sündinud 1940. aastal Saaremaal, saanud erialase hariduse Saksamaal Essenis (1962–1967, Folkwangschule für Gestaltung) ja töötanud aastakümneid (1968–1991) disainerina Siemens AG kontsernis Münchenis esialgu tööstusdisainerina, hiljem disainistuudio juhina. 1992. aastast töötas Käo tootedisaini professorina Wuppertali Bergi ülikoolis (Bergische Universität Wuppertal). Ta on osalenud paljudel näitustel ja tegelenud disaini õpetamise metoodika väljatöötamisega.

Tema olulisemad tööd tootedisaini vallas on näiteks 1970. aastatel koos kolleeg Herbert Krämeriga kujundatud klahvvalimisega telefon Saksa Postile (Deutsche Bundespost). Samal perioodil oli ta disainimeeskonnas, mille ülesandeks oli välja töötada liikuv suundantenn 1972. aasta Müncheni olümpiamängude ajaks. Kümnendi keskel olid tema tööülesanded seotud väikeste kodumasinate kujundusega, millest osa said ikoonilisteks argiesemeteks, näiteks föön MH1715 2000 (1977) ja tolmuimeja Super58 (1978). 1982. aastal valmis Käo kujunduses Siemensi esimene mobiiltelefon.

Käod on peetud ka elektrooniliste seadmete disaini teerajajaks ja visionääriks. Võimalused selles valdkonnas tegutsemiseks andis talle 1983. aastal Siemensi juurde loodud uuringutele ja eksperimentidele keskendunud disainistuudio. 1980–1982 töötas ta välja visiooni mudeli pangakaardisuurusest mobiiltelefonist ja A4-suurusest sülearvutist. Reaalsus on tänaseks visioonile järele jõudnud ja tooted on läbinud sellise kujundusfaasi, nagu 1982. aastal prognoositi. Käo tollased visioonid on kaasatud Müncheni disainimuuseumi kollektsiooni Die Neue Sammlung.

Peale tööstusdisainilahenduste on Tõnis Käo mitme näitusekujunduse ja graafilise disaini lahenduse autor, samuti on ta pikaaegne pedagoog ja uurija. Wuppertali Bergi ülikooli professorina tegi ta koostööd mitme valdkonna teadlastega, kes pidid tagama teaduse ja arenduse kõrgetasemelise koostöö õppetegevuse osana.

Käo on kirjutanud ka disaini- ja kultuuriteoreetilisi artikelid ja raamatuid.
Tänu mitmetele õnnelikele kokkusattumistele kinkis Tõnis Käo 2012. aastal oma disaini puudutava arhiivi Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumile, mille põhjal on koostatud ka käesolev näitus.

Näitusega kaasneb ka kataloog, mille eessõna on kirjutanud Kai Lobjakas ning kus Tõnis Käo töö tähendust saksa disaini seisukohalt laiemalt avab rahvusvaheliselt tuntud disainikonsultant, ärikommunikatsiooni professor, disainiauhinna „red dot design award” asutaja ja Design Zentrum Nordhein-Westfahleni president Peter Zec. Disaini rollist laiemalt vestleb Tõnis Käoga Eesti Kunstiakadeemia strateegilise disaini professor Martin Pärn.

Tõnis Käo arhiivi Eestisse jõudmine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine näituse ja kataloogi näol on saanud teoks tänu paljudele toetajatele. Arhiivi siiajõudmist ning näituse teostumist toetas Eesti Kultuurkapital ja Kitman Thulema AS; valitud materjalide digiteerimist toetas 2012. ja 2014. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi rahvuskaaslaste programm.

Näituse avamisel viibis kohal ka Tõnis Käo ise.

Näitus jääb avatuks 24. augustini.

Lisainfo:
Kai Lobjakas
kai@etdm.ee
627 4608, 5648 6977


 

Teaduskunsti näitus „Rhizope” viimast nädalat Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis

Teaduskunst on XXI sajandi märksõna, mis pöörab üha suuremat tähelepanu kunsti ja teaduse koostööle ning mitmesugusele hübriidsele uurimispraktikale. Paljudes kunstiteostes leiame teadusliku innovatsiooni, uute tehnoloogiate ja kultuuritraditsioonide põimumist, mis avardab meie kujutlusvõimet ning tõstatab uusi küsimusi. Näitusel „Rhizope” näeb rahvusvaheliste loojate-uurijate eriilmelisi kunstiprojekte, kujutav ja rakenduskunst põimub neis muu hulgas bio- ja arvutitehnoloogia, võrgukultuuri, robootika, helikunsti, sotsiaalteaduste ja ajalooga.

Näitus on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatud kuni 24. augustini.

Osalevad kunstnikud: Sara C. Robinson, Paul Wiersbinski, Angelika Böck, Peter Flemming, Juan M. Castro, Yolanda U. Elizalde, Martin Howse, Diana Rivera, Amanda de Luis, Varvara Guljajeva, Mar Canet Sola, Piibe Piirma, Terje Toomistu, Kiwa, Lennart Lennuk, Kaisu Koski, Christian M. Fischer, Reiner Maria Matysik, Polina Tšerkassova, Eldar Jakubov, Ulrich Gehmann, Martin Reiche, Natalie Tyler ja Sharyn O'Mara.

Näitust saadab kataloog „Rhizope. Kunst ja teadus – hübriidne kunst ja interdistsiplinaarne uurimus” (Eesti Kunstiakadeemia, 2014).

Performance „A non-performing performance – thingification”

Reiner Maria Matysiki skulptuur„Rhizope” näitusel – Matysiki enda rakkudest loodud skulptuur kui laborieksemplar – tähistab meie muutunud arusaama bioloogiast ja inimese kui bioloogilise olendi käsitlusest, aga eriti bioloogia-alasest tegevusest kui sellisest. Matysik ühendab disainitud tehisobjektid looduslike organismidega, et leida harmoonilist loodusliku ja inimtekkelise materjali sulamit.
Elu ümbermõtestamine skulptuuri kaudu tähendab elusmaterjali jälgimist ja püüet seda tekke käigus mõista. Lõpuks võib tema enda rakkudest loodud skulptuur, millest sai laborieksemplar (preparaat piirituses), mängida kogu selles arengus üliolulist rolli.

Vaata lisaks:
 www.rhizope.org  
http://www.muurileht.ee/rhizope-votab-uue-kunstiliigi-luubi-alla-ja-toob-teaduskunsti-naitusesaali

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=21991:interdistsiplinaarsusest-teoorias-ja-praktikas&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=34911
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=21996:2014-05-29-20-08-38&catid=20:arhitektuur&Itemid=25&issue=3491
http://www.wadermedia.com/behavioural-formation-time-latency-and-uncertainty
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=22389:2014-07-16-18-4332&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3498


Lisainfo:
Piibe Piirma
piibe.piirma@artun.ee

 



« Tagasi