Avatud K-P 11.00-18.00 / Lai 17, 10133 Tallinn

Pressiteadete arhiivUudiskirjade arhiiv

Pressiteadete arhiiv

PRESSITEADE 26.01.2009

 

LILLEFLIRT

29.01.-07.06.2009 (23.03.-01.04. ja 18.05.-29.05. suletud)

 

Kolmapäeval, 28. jaanuaril 2009 kl. 17.00 avatakse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi I korruse II saalis näitus nimega „Lilleflirt”, mis annab meeleoluka ülevaate lillemotiividest eesti tarbekunstis.

 

Läbi aegade on lilli kasutatud kaunistusena, neile on omistatud mitmesuguseid tähendusi ja läbi nende võib nii mõndagi öelda. Kunstnikele on õrnad ja värviküllased õied pakkunud rohket inspiratsiooni.

Lilled meelitavad oma värvi, veetlevad kuju ning joovastavad lõhnaga. Neile omistatakse ka maagilist jõudu. Nad on uhked ja suurejoonelised, neid imetletakse, nad on müsteerium. Lilledel on nii sümboolseid, mütoloogilisi kui religioosseid tähendusi. Mitmed kultuurid üle maailma seostavad lilli naiselikkuse ja viljakusega.

 

Lilled räägivad oma keelt. Juba antiikajast alates anti lilledega edasi peidetud teateid. Lillede keel muutus populaarseks Victoria-ajastu Inglismaal, see oli suhtlemislaad, kus erinevad lilled ja kompositsioonid tähendasid kodeeritud sõnumeid, lubades inimestel väljendada oma tundeid, mis muidu jäänuksid peitu. See oli lävimine ilma sõnadeta. Pühakutel olid oma lilled, mis pidid väljendama nende voorusi.

Punased roosid sümboliseerivad armastust, ilu ja kirge, roosad roosid kiindumust, valged aga vooruslikkust ja kollased sõprust ning pühendumust. Moonid pakuvad lohutust. Iirised ja liiliad viitavad ülestõusmisele, samuti seostatakse neid tähtede ja päikesega ning kroonlehti kiirtega. Karikakrad on süütuse ja puhtuse sümboliks. Nartsiss tähistab hoolivust, õunaõis lubadust, aster rahulolu, begoonia sügavaid mõtteid, gladiool tugevat iseloomu, kanarbik üksindust, päevalill imetlust, aedkannike truudust jne.

Lillede kinkimine oli avaldus, mida ei pidanud väljendama kõnes ega kirjas. Tänaseks kindlad reeglid enam ei kehti, lilled on elamus. Nii mõnigi omistab lilledele oma isikliku mõtte, mis võiks meenutada teatud sündmust või mõnda hetke elus. Neid kingitakse sünnipäevaks, armastuse märgiks, mälestuseks jne, ja see tuleb südamest.

Õitega seostub veel paljugi - lilleaiad, lillepeod; neid kuivatatakse ja külmutatakse, vahel süüaksegi; keegi puhkeb õide ja mõni käib õitsil…

 

 

Näitusel eksponeeritud lilled on võrsunud kunstnike käe alt ja pärinevad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogudest ning kunstnike erakollektsioonidest. Esindatud on nii lillornament kui vorm, enamasti möödunud sajandi keskpaigast kuni tänapäevani välja. Alates dionüüsialikust girlandidega kaunistatud krateerist ja Ellinor Piipuu fajanssroosidest Kristine Pärtelpoja romantilise peegliraamini, Ivi Laasi nahkkarpidest, Haivi Raadiku luksuslikest ehtekomplektidest Eve Margus-Villemsi habraste ainuõiteni, Leida Jürgeni graveeritud roosibukettidest kristallil Maret Sarapu klaasherbaariumini, Silvia Vasmuthi lillelistest siidrätikutest ja Peeter Kuutma 70-ndate popilikust dekoratiivkangast Krista Leesi lillerataste ning Lylian Meistri roosipadjakesteni.

 

 

Näituse pealkiri on laenatud 1930-ndate aastate populaarselt seltskonnamängult.

Ekspositsioonist on teadlikult välja jäetud rahvuslikus laadis lilled ja nende tõlgendused, küll aga on „Lilleflirdi” ekstraväljapanekuna ETDM-i trepigaleriis eksponeeritud 19.-20. sajandi vahetuse rahvusliku lillkirjaga tikitud tekid.

 

 

Kuraatorid: Kristi Paap, Dagmar Siida

Kujundaja: Raul Erdel

 

 

Täname Eesti Kultuurkapitali toetuse eest.

 



« Tagasi