Avatud K-P 11.00-18.00 / Lai 17, 10133 Tallinn

Näitused 2017Eesti disaini püsiekspositsioonProjekt Ceramics and Its DimensionsVäljaspool muuseumiNäitusetaotlusPakkumisedNäitusetaotlusSaalide plaanidNäituste arhiiv

Näitused 2008

 

25.10.2008-10.01.2009. "Pagulased". Lili Kaelase pärandus

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis on avatud näitus „PAGULASED. Lili Kaelase pärandus“. 2007. aastal meie seast lahkunud arheoloog ja etnograaf Lili Kaelas-Nyström elas suurema osa oma elust Rootsis, kuhu ta 1944. aastal Nõukogude okupatsiooni eest pages.

Lili Kaelase sooviks oli osa oma kodus olevatest kunstiteostest pärandada Eesti muuseumidele ja nii jõudsidki tänavu oktoobris Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumisse mitmed märkimisväärsed teosed, millest valikut saab sellel näitusel näha.

 

25.10.-10.01.2009 ”Klassikud”. Lilian Linnaks

Täna tunneme Lilian Linnaksit eelkõige ehte- ja metallikunstnikuna, ent tema karjäär sai 1960. aastal alguse hoopis lambidisainerina tehases „Estoplast”. Tehase kombele kopeerida välismaa tootenäidiseid tegi Lilian Linnaks kiiresti lõpu ja õige pea hakatigi tootma noore kunstniku kavandatud moodsaid valgeid valgusteid, mis oma erinevate vormide kombineerimisvõimalustega sobitusid suurepäraselt kõige erinevamatesse interjööridesse kodudest kohvikuteni. Samasugust sobitavuse teemat on kunstnik kasutanud mõnikord ka ehte puhul, nagu näiteks kaksikehted omavahel sobivatest ripatsitest keti otsas, mida passib kanda koos või eraldi. Lilian Linnaks kasutab väga erinevaid materjale ja tehnikaid talle ainuomasel viisil, tema looming on kindlalt äratuntav. Lilian Linnaksi ehted on tehtud hõbedast, vahetevahel ka kullatud hõbedast, poolvääriskivi tonaalsus haakub ehte vormiga ja see varieerub punasest pruunini või on hoopis suitsuselt kumav hallikaspruun. Märkimisväärne osa Lilian Linnaksi loomingus on vormidel ja seinaplaatidel, siin on tema meelismaterjaliks alumiinium, sest just alumiiniumi kasutamise võimalustest dekoratiivkunstis kaitses Lilian Linnaks 1967. aastal väitekirja. Alumiiniumi pinda oskab kunstnik suurepäraselt toneerida või emailida. Lilian Linnaks on nüüd juba EKA emeriitprofessor, olles enne seda kolmkümmend aastat õpetanud tulevasi kunstnikke. Tema õpilaste seas on lisaks eestlastele ka lätlasi ja leedulasi. Näitustel esines ta esmakordselt 1957. aastal, tema teosed on rännanud igal pool maailmas Euroopast Hiinani. Lilian Linnaksi eelmine isiknäitus toimus 2000. aastal Tallinna Linnagaleriis.

 

 

 11.07.-12.10. ”Kann”

Näitus „Kann” püüab keskenduda ühele enamkasutatud tarbeeseme liigile, milleks läbi aegade võib täie õigusega lugeda kannu.
Meie ümber on loendamatul hulgal kõikvõimalikes funktsioonides kanne. Näiteks vee-, tee-, kohvi-, koore, morsi- ja piimakanne, kui loetleda vaid mõningaid. Neid on nii klaasist, portselanist, keraamikast kui metallist. On maalingutega ja ühevärvilisi, olemuselt talupoeglikke ja saksikult peenutsevaid, suuri ja tibatillukesi, kunstniku poolt loodud ainueksemplare ja vabrikus masstiraažis valmistatuid.
Milline oli ja on kann meid ümbritsevas ruumis? Püüame sellele küsimusele vastust leida.

 

13.09.-12.10. ”Uuesti uus”. Ene Pars
Tekstiilikunstnik Ene Pars esitleb oma isikunäitusel suuremõõtmelisi lapitehnikas kattevaipu, mis on inspireeritud eesti rahvuslikest kindakirjadest, vaibamustritest, rahvarõivaseeliku triibustikest. Igas triibustikus on oma eripära, värvide vikerkaar, milles avaldub kandja kodukohatunnus, tema elurõõm, ilumeel, mure, noorus, küpsus jne.

 

13.09.-12.10. "Mälu vari". Maiju Altpere-Woodhead

Praegu Austraalias elava eestlanna Maiju Altpere-Woodhead`i portselaninäitus ETDM-i galeriis hõlmab eeskätt kunstniku viimaste aastate loomingut.
Tegu on õhukeste portselantaiestega – plaatide või portselanilehest keeratud väikevormidega, mida ilmestab vabamustriline pinda kattev joontevõrk.
Sageli on kasutatud looduslähedasi motiive, domineerivad sinakad-valkjad-kollakashallid-pruunisegused toonid.

 

12.07.-07.09. ”Mitmus”. Eesti Tekstiilikunstnike Liidu näitus
2008. aastal saab Eesti Tekstiilikunsnike Liit 15-aastaseks. Seega, Liit on teismeliseeas. Siis on grupikäitumine eriti nakkav.
Aastanäituse deviisiks on kõik, mis nakkab ja külge hakkab. Mood, paanika, viirus. Seen kasvatab end üle ja läbi niiske puu ja maa, moodustab kauneid kolooniaid, mõned neist söödavad. Meidki süüakse? Meiegi sööme? Märgistame, armistame, muudame värvi, kuju ja suurust. Paneb ühiskonna empaatiavõime proovile.
Tekstiilikunst on olemuslikult sajad seosed. Seosed võivad väljenduda materjalides, tehnikates, tegijates. Kutsume tekstiilikunsti vahenditega tõlgendama nähtust levik, taud, varjatud süsteemide muutumine nähtavaks. Kutsume üles ka koostööprojektidele erinevate tegijate, noorte ja vanade vahel.
Näitusele valitakse vaid selle projekti jaoks valminud tööd. Lisaks Tekstiilikunsnike Liidu liikmetele oodatakse osa võtma ka mittekuuluvaid tekstiilikaid ja üliõpilasi.

 

12.07.-07.09. "Pilt ja vaip". Peeter Kuutma. Kavandid

Peeter Kuutma on mitmekülgne tekstiilikunstnik, kes on järjekindlalt tegelenud pindpõime tehnikas vaipade loomisega, sealhulgas ka sisustustekstiilidega konkreetsele ruumile, alates elutoast kuni Toompea lossini. Peeter Kuutma on eesti geomeetrilise vaibakunsti tuntuim tegija, tema abstraktsed vaibad on ühteaegu suursugused ja dekoratiivsed. Mitmeid vaipu on Peeter Kuutma pühendanud Eestimaa linnadele, mõned vaibaks kootud Tallinna vaated asuvad Taani ja Rootsi kuningakojas. 70-ndatel kavandas Kuutma interjööritekstiile, eesriideid Tallinna, Pärnu ja Viljandi teatritele, silmatorkavalt moodsad olid tema trükikangad, mis kaunistasid mitmeid restorane ja baare Tallinnast Narvani.
Näitusel on eksponeeritud Peeter Kuutma vaibakavandid. Tulevaste vaipade ideekavandid ja värvikombinatsioonid sünnivad guašši, õlipastelli ja vahakriitidega.

 

08.05.-29.06. ”Metrosideros Robusta”. Karl Fritsch. Ehted
Karl Fritschi (Saksamaa) ehted, peamiselt sõrmused, on sageli iseteadliku ja humoorika väljanägemisega. Tema tahtlikult kohmakas, peaaegu lapselik vormikäsitlus lükkab ümber avalikkuse ootused täiuslikust ja klassikalisest ilust mis ühte vaatajat peaks meelitama. Fritsch’i saladus seisneb paradoksis, et teatud määr kohmakust tegelikult tõmbab tähelepanu. Ta kasutab seda fakti osavalt, st tema tööd muudavad vaataja ettekujutust ehtest.
2006. aastal sai Karl Fritsch maineka Françoise van den Bosch’i autasu.

Näitus toimub koostöös Saksa Kultuurikevadega.

 

08.05.-29.06. ”Canción de Barro. Savi laul". Nikaraagua keraamika

Näitus Nikaraagua keraamikast kuulub eesti kunstipubliku jaoks kindlalt eksootiliste väljapanekute hulka avades ukse ühtaegu oma maa möödanikku ja tänapäeva.
See ajaloohõnguline keraamika on loodud kaasajal oma ala parimate käsitöömeistrite loominguna minevikutraditsioonide ehedas vaimus.
Vaatajani jõuab kujundirohke ja värviküllane vormimäng, mille juuri võib suurima tõenäosusega otsida eeskätt kultuslikku iseloomu kandvast Kolumbuse-eelsest keraamikatraditsioonist.

Sama näitust on varem eksponeeritud Põhjamaade Kultuurifondi toel Helsingi Kultuurimuuseumis ja Taanis ning Eestist suundub see Islandile.

 

08.05.-29.06.

„Kalevipoeg”. Nahkköited muuseumikogust
Näitus ETDM-i trepigaleriis on pühendatud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale. Eksponeeritud on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi eepose „Kalevipoeg” 24 nahkköidet teostatuna 17 eesti nahakunstniku poolt alates1930. aastatest kuni 2004. aastani. Muuseumi püsiekspositsioonis on võimalik lisaks näha 4 „Kalevipoja” köidet.

 

15.03.-27.04. ”2nd Skin. Cork Jewellery”
”Korgipuust ehted” on rahvusvaheline ehtekunstinäitus, mis valmis Superior School of Arts and Design (ESAD, Matosinhos, Portugal) ja DesignLocal, Cultural Association´i koostöös. Projekti eesmärgiks on laiemalt tutvustada korki kui materjali, mille tootmise poolest Portugal kuulus on. Korgitamm on vahemereäärne igihaljas puu, mille ”teine nahk” uueneb - valmis koorimiseks, iga üheksa aasta järgi. Ehe on inimese ”teine nahk”, elu sümboolne vahendaja, mis väljendab identiteeti, sotsiaalset staatust. Kork on näitusel esitatavate ehete lähteaineks. Näitusel osalevad ESAD-i endised ja praegused tudengid, külalistudengid ja kutsutud kunstnikud. Eestist osalevad näitusel Kadri Mälk, Tanel Veenre ja Tõnis Malkov.
Näitust eksponeeriti esmakordselt Santa Maria da Feiras (12.05.-02.06.2007), sealt edasi Idar-Obersteinis, Helsingis ning minemas Amterdami ja Barcelonasse.

 

16.02.-09.03. / 16.02.-27.04. ”Varamu. Esindusruum ja moodne kodu 1918-1940"
Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud näitus

1930. aastad oli kiireima arengu ja suurima jõukuse kümnend enne Nõukogude okupatsiooni Eestis. Esindushoonete ja moodsate kodude rajamisega kasvas vajadus kvaliteetsete kodumaiste toodete järele. Rahvuslikus laadis tarbekunst meeldis ostjaskonnale, rahvusornamendiga kirjatud hõbetatud ehisvaagnaid, hõbedast või kristallist õllekanne ja lillkirjaga kaunistatud serviise ning kirjaplokke tootsid Tavasti, Kopfi, Lorupi, Langebrauni ja Taska ettevõtted, neid kaubamärke tunti ja hinnati kodust kaugemalgi. Tänapäeval on nende ettevõtete toodang muutunud rahvuslikuks klassikaks. Rahvuslik laad oli veel 1940. aastalgi täiesti elujõus, sellele aitasid kaasa riiklikud tellimused – „Eesti stiilis” toad presidendi residentsides ja avalikes interjöörides. 

Siiski ei olnud rahvuslik stiil ainus, mis kujunduses maksvusele pääses. Meeleolukaid ja pisut luksuslikumaid art déco stiilis sisustusaksessuaare, mis hästi sobisid eksootilisest puidust mööbli ja nahkpolstriga toolide juurde, võis leida nooblimates kodudes rohkemgi kui arvata võiks.

Näitusel on välja pandud fotod märkimisväärsetest eestiaegsetest interjööridest ja valminud ehitistest ning väärtuslikku originaalmööblit, mida kujundasid meie tolleaegsed tipparhitektid ja sisekujundajad (E. Habermann, H. Johanson, O. Siinmaa, R. Wunderlich, A. Volberg jt.). Unikaalse Riigikoguhoone ja presidendi residentside mööbli kõrval saab näha kunstnike kavandatud mööblit (Adamson-Eric, A. Roosileht) ja sisustus-aksessuaaride seeriatoodangut.

Näitustega "Esindusruum ja moodne kodu 1918-1940" tähistab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Eesti Vabariigi 90. aastapäeva.

Eksponaadid pärinevad Riigikogust, Vabariigi Presidendi Kantseleist ja mitmetest Eesti muuseumidest ning erakogudest.

 Näituse esindusruumi osa on avatud 9. märtsini, moodsa kodu osa 27. aprillini.

 

16.02.-27.04. "Minni Patune 90". Nahkehistöö

Eesti nahkehistöö koolkonnale aluse pannud tuntud nahakunstnike Eduard Taska, Adele Reindorffi, Ella Külvi jt. kõrval on kindel koht ka Minni Patuse (s.1918) mitmepalgelisel loomingul.
Minni Patune lõpetas Tallinna Riikliku Tarbekunstiinstituudi 1950.a. ja töötas Tallinna Kunstitoodete Kombinaadi nahkehistöö ateljee kunstilise juhina aastatel 1950-1973.
Ta loobus oma loomingus kiiresti 1950.aastate ajastupärasest temaatikast ja üllatas 1960.aastatest alates vabajooneliste ajatute kompositsioonidega nii köidete kui karpide kujundamisel.
Omaette põnevaks nähtuseks on tema loodusest inspireeritud autoritehnikas ažuursed vasikanahast seinavaibad.
Eesti nahakunsti klassikavaramusse kuuluvad Minni Patuse loodud kaunid ja elegantsed mustast ja valgest nahast peene kuldjoonelise dekooriga karbid ja köited, näit. fotokarbid "Sillad ", 1968; karbid „Rahutus”, 1968; külalisraamat „Küünlavalgus”, 1967.
Näitus trepigaleriis annab põgusa läbilõike varsti 90. juubelini jõudva eesti nahakunsti grand old lady Minni Patuse loomingu erinevatest tahkudest.
  

15.12.2007-03.02.2008
”Klassikud”. Lea Walter
Lea Valter (sünd. 1926) on oma loomingus kasutanud peaaegu kõiki kudumistehnikaid, kuid kõige rohkem on ta loonud pindpõimes vaipu.
1951-1961 töötas Kunstitoodete Kominaadi kavandikunstnikuna. 1967-1993 "ARSi-" dekoratiivkudumisateljee kunstilise juhina, seejärel vabakunstnikuna.
Kogudes tuntust oma kunstnikutee alguses peamiselt piltvaipade kaudu, muutus ta 1960. a-te algupoolel nimekaks eesti rahvuslikku ornamendi tõlgendajana - põikitriibuliste rahvavaipade eeskujul on ta kasutanud leegimotiivi ja geomeetrilisi kujundeid. 1970. aastatest on L. Valteri loomingus domineeriv teoste monumentaalsus, selge kompositsioon, jõuline koloriit ja kindel rütm.
Näitusel eksponeerimitakse nii Valteri varasemat loomingut, kuhu kuuluvad Kunstitoodete Kombinaadi-aegsed linikud, pleedid ja kootud spordikomplektid, aga ka stiliseeritud rahvusornamentikat tõlgendavad monumentaalsed põimevaibad.
Näituse kuraator Kai Lobjakas.