Avatud K-P 11.00-18.00 / Lai 17, 10133 Tallinn

Näitused 2017Eesti disaini püsiekspositsioonProjekt Ceramics and Its DimensionsVäljaspool muuseumiNäitusetaotlusPakkumisedNäitusetaotlusSaalide plaanidNäituste arhiiv

Näitused 2011

 

28.01.-10.04. Slovakkia kaasaegne klaasikunst

Näitus annab põgusa kuid mitmekesise ülevaate slovakkia klaasi hetkeolukorrast. Oma teoseid eksponeerivad 14 klaasikunstnikku eri põlvkondadest alates Bratislava Kunstiakadeemia mainekatest klaasieriala õppejõududest nagu Václav Cigler, Askold Žaček, Jurai Gavula kuni noorkunstnikeni ja slovakkia klaasi tipptegijateni nagu František Csandal, Ján Zoričak, Victor Oravec jt. Eksponeeritud on peamiselt klaasobjektid ja -skulptuurid. Näeme nii geomeetriast lähtuvaid arhitektuurseid vorme kui ka looduse mitmekesisusest inspiratsiooni ammutanud dünaamilisi skulpturaalseid objekte. Kasutatud on mitmeid innovaatilisi tehnoloogiaid, mis veelgi enam toovad esile klaasi kui kunstilise materjali väljendusvõimalusi.

 

29.01.-10.04. "Družba narodov ehk rahvaste sõprus". Eesti, Läti, Leedu keraamika

Ühisnäituste korraldamise pikk traditsioon on sedakorda viinud keraamikuid mõttele meenutada neid kaugeid, kuid samas jätkuvalt meeles püsivaid aegu, mil kolme Balti riiki ajaloolise arengu survel ühel kuuendikul planeedist Maa kommunismisihilist jalutuskäiku ette võtma sunniti.
Tšastuškadest (mille valikut külastaja asja mõttega paremini kursis olemiseks nii vene kui ka eesti keeles saali seinalt lugeda saab) inspireeritud osavõtjaid on kokku 15:
Leedust Zivile Bardzilauskaite-Bergins, Domile Ragauskaite, Daiva Ramoskaite, Gierde Bardzilauske, Agne Semberaite; Lätist Vita Valdmane, Sanita Mickus, Ineta Greiža, Jūris Bergins

ja Eestist Viive Väljaots, Ingrid Allik, Kersti Laanmaa, Tiina Kaljuste, Kaie Pungas, Tõnis Kriisa.

 

02.02.-13.02. "Õhtu". Tekstiilikunstnik Hilja Kulles 90 (galeriis)
Hilja Kulles on mitmekülgse loomingulise teega moe- ja tekstiilikunstnik, kelle ampluaa ulatub teatrikostüümidest moejooniste, rõivaste ja põimevaipadeni. 29. jaanuaril täitub läbi elu tihedalt tekstiiliga seotud kunstnik Hilja Kullesel 90 eluaastat. Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis on sel puhul väljas valik tema töödest.

 

17.02.-01.05. Käpikud ja sõrmikud (galeriis)

Enamik meist soojendab kinnastega käsi pea kaheksa kuud aastas. Need sooja andvad esemed on meil alati olnud pigem suured kui väikesed, paksud ja tihedad. Väidetavalt on Eestimaal tehtud kinnastele kõige iseloomulikum nende silmatorkav ilu, mis kinda tarbeeseme staatusest kõrgemale tõstab. Peale puhtpraktilise otstarbe on kindaid kantud ka lihtsalt kostüümilisandina, aktsendi loojana. ETDM-i tekstiilikogusse kuuluvate kinnaste seotus rahvakunstiga on ilmne, kuid antud esemed jäävad enamasti perioodi, mil silmuskoeesemed kerkisid esile just oma moodsuse tõttu. Seega ei ole eksponeeritud kindad lihtsalt kui üks rahvakunstinäide, vaid ajastu moenõuetele vastavad ning neid esitlevad esemed. Kindad olid ja on moe nägu. Näitus esitleb ETDM-i tekstiilikogusse kuuluvaid käpikuid ning sõrmikuid. Lisaks leiab eksponeerimist Ene Parsi monumentaalne „Mulgi sõrmik“ (1982)

 

30.04.-04.09. Eesti disain. Valgustid

ETDM alustab näitustesarja eesti disainist läbi erinevate teemakäsitluste ja esemekujunduse valdkondade, seda eesti disainiajaloo erinevate tahkude paremaks kaardistamiseks kui ka laiemaks tutvustamiseks. Esimese väljapaneku keskmes on valgustid.

Kunstvalguse edastamise probleemide ja valgustite loomisega on Eestis lähemalt tegelenud suur hulk kujundajaid, lisaks on see valdkond Eestis toiminud ka tootmisharuna, pakkudes nii tänuväärset materjali laiemate kohalikku disaini puudutavate nähtuste esitlemiseks.

 

30.04.-07.08. Ivar Sakk. Laboratori di carattere

Laboratori di carattere on eesti keeles kirjatähtede laboratoorium. Ivar Sakk on loonud oma uurimislabori, kus ta dokumenteerib meid igapäevaselt ümbritsevat tekstide kihti: tänavasilte, reklaame, infokirju. Peale tähenduse on neil kirjadel ka kuju: kirjatüüpe on tuhandeid ning neid tuleb iga päevaga juurde. Kas kirjade tähenduse ja kuju vahel on mingi seos? Miks nad on tehtud, kelle poolt ja millal? Milliste alateadlike valikute mõjul on kirjad sattunud Saki plakatitele? Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis toimuv näitus on ühtlasi sissejuhatuseks tema koostatud peatselt ilmuvale tüpograafia ajaloo ülevaateteosele.

 

06.05.-03.07. Ehtekunstnik Haivi Raadik (galeriis)

1969. aastal teostas Haivi Raadik sulatustehnikas komplekti „Kevad”, just siit sai alguse loodusest inspireeritud suund eesti metallikunstis. Järgmise kümnendi alguse kaelaehted „Pihlakas“ (1972), „Kibuvits“ (1972), „Kukehari“, „Ploomipuu“ (1973) on suursugused hõbedasse jäädvustatud looduselamused. Kaelaehted on Haivi Raadiku loomingus püsinud tähtsal kohal algusest peale, on ju kaelaehe kõige avaram territoorium ehtekunstnikule oma fantaasiate väljendamiseks. Uudse, ehtele üsna ebatavalise kujundina ilmusid ühtäkki tema loomingusse pudulojused, auhinnad-kaelavõrud „Hobune“, „Lehm“, ja „Lambad“ (kõik 1976), ent ka nendes humoorikates ehetes jääb domineerima kunstniku materjalitunnetus. Haivi Raadiku vormikapriissemateks ja fantaasiarikkamateks teosteks on sulatustehnikas ehted maskide ja figuuridega (1968), siin realiseerub kunstniku impulsiivne ja emotsionaalne tundelaad, plastiline reljeefsus, pehme maaliline valguse ja varju mäng ning oskus siduda tervikuks metall ja vääriskivi. Haivi Raadiku ehted ei ole ühepäevakaunitarid, vaid kuuluvad meie ehtekunsti kullafondi.


08.07.-18.09. Imbi Ploompuu keraamika ja graafika (galeriis)

Imbi Ploompuu huviväli pole piirdunud vaid keraamika ja joonistamise või maalimisega. Ta on kujundanud raamatuid ja kudunud mõned põimevaibad, ent küllalt kaaluka osa tema elutööst moodustavad minigraafika, eksliibrised ja joonistused.
Kui 1950. aastatel tegutses Imbi Ploompuu peamiselt portselanmaali vallas ja kujundas vastavalt ajastu vaimule mitmeid suuremõõtmelisi keraamilisi pannoosid, siis 1960. aastatest alates kuni 1990. aastateni on kunstnikku paelunud erinevate õõnesvormide, peamiselt vaaside pinnafaktuuri kätketud võimalused, loodus ja loodu kogu oma ürgjõulises tähendusrikkuses. Tema keraamikat iseloomustab 1970. aastatest alates nii tüüpiline imbiploompuulik faktuursus, mis on vastavalt kunstniku soovile kas jämedam või õrnem ja õhulisem. Käsitsi modelleeritud paksuseinalisi anumaid, peamiselt vaase, ilmestab enamasti loodusest leitud detail. Tema töödes, nii materjalipõhises ja seega juba oma loomult asisemas keraamikas kui ka kujutavas kunstis on sageli tallel leebet südamlikku romantilisust. Kunstniku graafika peen tundlik detailirikkus võimaldab gemmi kompaktsusega pisikesele pinnale kätkeda intensiivset sõnumit, mis tähelepanelikumat vaatajat endasse korduvalt süüvima sunnib.

 

17.08.-04.09. Islandi kaasaegne disain - mööbel, tootedisain ja arhitektuur

avati esmakordselt Reykjavíki kunstimuuseumis 2009. aastal. Sellest hetkest on ekspositsioon rännanud maailmas ringi, sihtkohtadeks Kopenhaagen, Šanghai ja Peking, selle aasta veebruaris sai näitust vaadata Stockholmi Mööblimessil. Nii noored ja lootustandvad kui tuntud ja lugupeetud disainerid on toonud viimaste aastatega Islandi disainikeskkonda uue hingamise, mida iseloomustab tundlikkus, uudishimulikkus ja optimism. Näitus jutustab kütkestava loo nendest arengustest, esitledes ligi 30 disaineri ja disainimeeskonna töid. Disainerite valik peegeldab kaasaegse Islandi disaini iseloomulikke jooni nii läbi visuaalse teostuse kui motteviisi. Näituse eesmärk on suunata tähelepanu hea disaini väärtusele ja leidlikkusele kui olulisele tuleviku-ressursile ühiskonnas.

 

17.09.-06.11. Eesti Disainerite Liidu näitus "Uutmoodi". Innovatsiooninäited Eesti disainist XX ja XXI sajandil

Eesti disain on innovaatilisuse ja uute ideede poolest mitmekesine maastik. Seda nii disainerite koostöös ettevõtetega kui ka iseseisvate praktikute töise väljundina. Põnevaid lahendusi võib leida nii argiesemetes kui tavatarbimise seisukohalt tihti nähtamatutes aspektides. Näituse eesmärgiks on rõhutada uuenduslikkust Eesti disainis ja tuua välja ka disaini n-ö peidus pool, eksponeerides muuhulgas seadmeid ja masinaid, kus disaineri tööl on tooteloomisprotsessis määrav tähtsus.

Eesti disaini ülevaatenäituse fookuses on uudsuse aspekt. Näituse materjal hõlmab XX ja XXI sajandit ja kogutakse lähtudes uudsuse kriteeriumist disainile olemuslikes kihtides: funktsioon, konstruktsioon, tehnoloogia, materjal, vorm, traditsioon, tähendus. See annab võimaluse vaadelda Eesti disaini saavutusi laiemalt ning selgitada ka sündinud lahenduste tekkepõhjusi- ja mehhanisme.

 

24.09.-06.11. Vorm portselanis (galeriis)

Portselan kui materjal on ilmselt paljusid kaasaegseid keraamikuid oma võluga võrgutanud. Eesti keraamikud pole siinkohal mingiks erandiks.
Portselan võib olla kore või siidjas, seda saab vajadusel nugateravaks ihuda ja põletuseelselt pesta, rullida või vormi valada. Temast või temalt saab süüa ja juua, temaga võib end ehtida, aga teda võib kasutada ka elektritarvikutes ja elektroonikatööstuses, meditsiinis, masinaehituses ja kosmoses.
Pilguheit sellesse intiimsesse vormi, valguse ja värvi maailma ETDM-i galeriis 2011. aasta sügise hakul laseb aimata, et kunstnike poolt vaadates pole tegu vaid mööduva tuhinaga, vaid pigem ikka sügava ja tõsise kiindumusega muistsest Hiinast alguse saanud „valge kulla” voogu.


11.11.-15.01.2011 "Sõrmus - ehe igaveseks". Hnoss Galerii, Rootsi (galeriis)

Sõrmus – kõige igapäevasem ehe, mis on täis tähendusi, isiklik sõnum, mis vahel ilmutab ennast tehnilise ime või puhtal kujul kaunistuse ja ilu näol.
Ta võib nõuda tähelepanu, ta võib olla kutse mängule, võib olla täidetud pisarate ja saladustega, ja teda võib kanda kas päeva või igavesti.

Austusavalduseks sõrmusele on Galleri Hnoss kutsunud kõik ehtekunstnikud, kes on esinenud galeriis alates selle algusest 1997. aastal, looma sõrmust. Tulemus on näha näitusel –ekspositsioon, mis koosneb enam kui sajast sõrmusest, on elav kogum erinevaid väljendusi, mõtteid ja vorme.

Ühtlasi teatab Galleri Hnoss, et näitusega "Sõrmus – ehe igaveseks" muutub galerii tegevus, peale seda jätab galerii oma füüsilise näituseruumi ja tegutseb tulevikus teisel viisil.


26.11.2011-29.01.2012  "Klassikud". Nahakunstnik Elo Järv

Näitusel sarjast „Klassikud” on eksponeeritud ülevaade Elo Järve loomingust – ligi sadakond taiest ajavahemikust 1974-2010.

Elo Järv on loominguliselt olnud väga viljakas. Ta on loonud 41 köidet, 9 külalisraamatut, 3 albumit, 21 karpi ja 250 skulptuuri. Energiat ja inspiratsiooni on ta ammutanud armastatud vanemate mälestusest, kodumaa rüpest ja idamaade iidsetest kultuuridest, väljendanud muret ja hoolimist ühiskonnas toimuva pärast. Vaatamata näilisele sarnasusele on Elo Järve tööd ajas muutuvad. Alustanud kõrgvoolis köidetest ja skulpturaalsetest karpidest, jõudis ta salapärasesse skulptuuride maailma. Elo Järve loodud nahkskulptuurid on saanud ainulaadseks nähtuseks eesti kultuurimaastikul. Need fantaasiarikkad ja maagilised skulptuurid oleksid nagu elavad ja hingavad organismid, mis elavad väljaspool pidevalt muutuvaid ajalikke tõekspidamisi ja moetrende.
Nahk on kunstniku jaoks tundlik ja elus olnud materjal, mille abil ta annab edasi eluslooduse faktuure, valguse mängu pinnareljeefide kumerustel. Vormidega seostub orgaaniliselt naha pieteeditundeline koloreerimine. Ühelt poolt on kunstnikule oluline materjalipärasus, teiselt poolt aga veelgi tähtsam on – vaimsus.