Avatud K-P 11.00-18.00 / Lai 17, 10133 Tallinn

Näitused 2017Eesti disaini püsiekspositsioonProjekt Ceramics and Its DimensionsVäljaspool muuseumiNäitusetaotlusPakkumisedNäitusetaotlusSaalide plaanidNäituste arhiiv

Näitused 2006

29.10.2005 – 15.01.2006 ARHIIV: Tarbekunstimuuseumi näitused 1982-2004
Aktiivne näitusetegevus algas muuseumis 1982. aastal. Sellest ajast kuni käesoleva aastani on muuseumis toimunud 182 näitust. Huvi meie näituste vastu on olnud märgatav, ühtekokku on neid külastanud 645 286 vaatajat. Lõviosa näitustest on olnud eesti kunsti kesksed, see on kindlasti olnud teadlik valik.
Ülevaatenäitus „Arhiiv” on mahukas retrospektiiv muuseumis 25 tegutsemisaasta jooksul korraldatud näitustest. Ekspositsiooni koostamiseks kasutati muuseumis säilitatavaid näitusepasse, mis koondavad kõikvõimalikku informatsiooni toimunud näitusest – ülevaatefotod, ekspositsiooni nimestik, plakat, kutse, seinatekst, ilmunud arvustused, statistilised jt. andmed. 

26.11.2005 – 29.01.2006 Klassikud. Klaasikunstnik EINO MÄELT
„Klassikute” sarja kuuenda näitusega „Klaasikunstnik EINO MÄELT” jätkab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum silmapaistvate eesti tarbekunstnike loomingu tutvustamist, millel on olnud oluline roll eesti rahvusliku tarbekunsti kujunemisel ja arenemisel. Näitus annab ülevaate klaasikunstnik Eino Mäelti (s. 1940) loometeest.
Eksponeeritud on klaasvormid ja objektid alates aastast 1970. kuni käesoleva aastani.
Eino Mäelt kui eksperimentaalklaasipuhuja ja -kunstnik alustas tehase “Tarbeklaas” toodangu kavandamise ja teostamisega. Näitustel esineb alates 1969. aastast. Vormikujunduses eelistab lihtsaid geomeetrilisi vorme, armastab erksaid ja puhtaid värve. Huvitub paksu valatud klaasimassi sisestruktuuri kujundamise võimalustest. Loonud ka monumentaalseid klaaskompositsioone (Tallinna Onkoloogiakeskuse vahesein, 1983) ja klaasplastikat (“Teise aega, teise ruumi”, 1995).

26.11.2005 – 05.03.2006 TARMO LUISK, NBD (Natural Born Designer)
Tarmo Luisk on eesti kaasaegsel disainimaastikul ilmselt tuntuim nimi. Eelkõige seostub ta valgustidisainiga ja see ongi tema meelisvaldkond, kuid sama oluline on talle loomingus olnud ka mööbli kujundamine.
Luisu loomingut iseloomustab heale disainile kohaselt lihtsuse ja nutikuse kompromiss. Tellija ootustele vastamise asemel teeb ja näitab Luisk asju, mida “poest osta ei saa” ja mida muidu ei teeks. Need on ideedele keskendunud väljendused, mis kooruvad välja igapäevasituatsioonidest ja on Luisule omases iroonilises võtmes saanud veidi nihestatud argiesemete vormi. Ent viibates teravmeelitsedes nii ajaloole (märklaua ette kinnitatud hõõglambiga valgusti Good-bye Mr. Edisson) kui argipäevale (leekides lambiseeria Flamous) ja eksponeerides nii mööblit, kelli kui ehteid, kinnitub ka sellel näitusel tõsiasi, et Luisu lemmikformaat on eelkõige valgusti.
http://www.edl.ee/et/designers?entity=designer&id=81&sort=3

28.01. – 26.02.2006 TEADLIK, LIHTNE – TEADLIKULT LIHTNE. Alternatiivse tootekultuuri teke. Näiteid saksa disainist
Kõigile on teada, kui keeruline on jõuda lihtsate lahendusteni. Nii on see ka disainis.
Näituse “teadlik, lihtne – teadlikult lihtne. Alternatiivse tootekultuuri teke” abil ei püüa me pakkuda sellele probleemile valmis vastuseid läbiproovitud alternatiivide näol. Pigem soovime selgitada “teadlikult lihtsale” esitatavaid erinevaid nõudeid ja arusaamu sellest, näidates algseid arengufaase kontseptuaalsest lähenemisest tegeliku disainini ning arutada erinevaid ettepanekuid läbi nende vastuoluliste rõhuasetuste ja individuaalsete aspektide. Näitus koosneb enam kui sajast esemest, mis sisaldavad meie jaoks olulist “teadlikult lihtsa” väärtust. Lihtsus või avaneda seejuures kas nii materjalikasutuses kui funktsioonis või eseme mehaanikas.
Näituse kuraatorid on Volker Albus, Markus Bach, Monika Wall.
Näitus on koostatud Ifale (Institut für Auslandsbeziehungen).

04.02. – 05.03.2006 VILVE UNT. 50 KLEITI, 50 KAMPSUNIT
Näitus koondab endas Vilve Undi mälestusi moe muutumistest läbi viiekümne aasta.
Eesti naisele läbi aegade ühest mugavamast riietusekombinatsioonist - (kittel)kleitidest ja kampsunitest koosnevat kollektsiooni inspireerib eesti moeloomingu areng: Tallinna Moemaja asutati 1957.a. ja ajakiri Siluett ilmus esmakordselt 1958.a. 50 kleidi tegumoed on tuletatud originaallõigetest vastava aasta ajakirja Siluett lõikelehelt, kampsunite mustrid on inspireeritud aastaaegadest. Aastaaegade vaheldumine tähistab aga kunstniku erinevaid eluperioode: kevad ¬– lapsepõlv ja kooliaastad; suvi – ülikooliaeg, esimesed tööaastad; sügis – muudatused ühiskonnas, loomingus, pedagoogiline töö; talv – eneseteostus.
Lisaks ehedatele kleitidele-kampsunitele eksponeerib autor kümmet komplekti suureformaadiliste fotodena, osaledes ise lavastatud stiilimuutustes modellina.

18.03. – 21.05.2006 KAKS LÄHEDAST. Tallinna IV Rakenduskunsti Triennaal
2006. aastal toimub Tallinna Rakenduskunsti Triennaal neljandat korda. Baltimaade tarbekunstitriennaalidest (toimunud Tallinnas alates 1979) välja kasvanud kunstisündmus on tänaseks kasvanud üheks olulisemaks geograafiliste piiranguteta tarbekunsti ja disaini foorumiks siinses regioonis.
Seekordse teema “Kaks lähedast” töötas välja ühenduse liikmetest moodustatud töögrupp. Huvi keskmes on kunstniku suhe varem kujundatud esemesse läbi uue loomise, olgu siis “reegleid” rikkudes ja traditsioone lõhkudes, nende uusi külgi avades või lihtsalt lahti seletades ja inspiratsiooni saades.
“Kaks lähedast” pakub võimaluse eksponeerida kunstnike isiklikke sidemeid juba olemasolevate esemetega, eksponeerides iga teose kõrval ka fotot lähte-esemest.
Triennaale korraldab Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühendus.
www.trtr.ee

16.06. – 13.08.2006 ELAAN. Klaasikunstnikud PILVI OJAMAA ja LEIDA JÜRGEN
Leida Jürgen ja Pilvi Ojamaa on eesti professionaalse klaasikunsti auväärsed esindajad, kes lõpetasid ENSV Riikliku Kunstiinstituudi prof. Maks Roosma esimeste õpilaste seas. Mõlemat kunstnikku iseloomustavad kaks ühist joont – töö klaasivabriku kunstnikuna ja unikaalloomingus armastus graveerimistehnika vastu. Tekib huvitav võimalus võrrelda kahe eesti kunstniku loomingut, kes on töötanud nii erinevates oludes ja keskkondades.
Leida Jürgen töötas aastatel 1955-1990 kunstnikuna Leningradi Kunstilise Klaasi Tehases. Tehas oli spetsialiseerunud kristalli tootmisele. L. Jürgen kujundas suuri komplekte ja dekoratiivseid vorme, täitis tellimustöid. Kasutades kõiki traditsioonilisi tehnikaid, tõi kunstnik esile kristalli optika ja sära, samas juurutades ka uudseid menetlusi. Graveerimistehnikas figuraalse- ja taimdekooriga vormid kannavad endas lüürilist ja nostalgilist alatooni.
Pilvi Ojamaa töötas aastatel 1965-1991 kunstnikuna Tallinnas tehases “Tarbeklaas”. On kujundanud mitmesuguses tehnikas klaasist lauanõusid, serviise ja dekoratiivesemeid. Unikaalloomingus viljeleb graveerimistehnikat, kus suure meisterlikkuse on saavutanud liikumises oleva naisekeha kujutamisel.

16.06. – 09.07.2006 MÕTESTATUD VARJUD. Anneli Tammiku ja Christoph Zellwegeri (Šveits) ehted
Anneli Tammik ja Christoph Zellweger on sarnase mõttelaadiga loojad, keda ühendab huvi uute tehnoloogiate vastu, soov ühendada ilu ja tehnoloogia et luua uus vormikeel. Näituse võtmesõnaks on ornamentaalsus, motiivid, mis sümmeetriliselt paigutatuna loovad ornamendi.
Eksponeeritakse juba valmis töid, kuid nende kõrval ka spetsiaalselt selle projekti jaoks valminud ehteid ja valgusobjekte. Näituse idee on üles ehitatud „varjuteatrile”, kus osa eksponeeritavatest ehetest projitseeritakse ülisuurte varjudena kangasekraanidele.

22.06.2006 avatakse ETDM-i uus PÜSIEKSPOSITSIOON

15.07. – 13.08.2006 LÖÖB NÕELU. Eesti ja leedu kunstnike tikandinäitus
Kui ihuliikmed surevad ära, öeldakse: lööb nõelu. See juhtub, kui pikalt ühes asendis püsida, liikumatusest. Pikaaegsest eelarvamusest. Sellel näitusel on kunstnikke ühendavaks lüliks iginaiseliku käsitöötehnika – tikkimise – kasutamine. Kuidas võiks välja näha positiivne tikandinäitus, kus tikand ilmutab end sotsiaalsetes installatsioonides, barokilikus rammususes, intiimsetes tsitaatides, seda püüab näituse kuraator Kadi Pajupuu selgitada. Üleskutses kunstnikele on öeldud, et tööd peavad olema seostatavad tikandi kui tehnikaga, kus töövahendiks on nõel. Näituse tööde valiku teeb seekord ainult meestest (ajakirjanik, ruumikujundaja, kaupmees, kunstnik, ajaloolane) koosnev žürii.

19.08. – 17.09.2006 AJAST EES. Kultuuriväljaannete kujundus ENSV-s, rõhuga 1970
Näitus esitleb Eestis ilmunud kultuuriväljaannete kujundust perioodist, mil see muutus omaette silmapaistvaks distsipliiniks. Tõnis Vindi, Leo Lapini, Andres Toltsi ja Ando Keskküla kujundused almanahhile Kunst ja ajakirjale Kunst ja Kodu on oluline hetk Eesti graafilise disaini ajaloos. Kultuurilehe Sirp ja Vasar efektne kujundus (Tõnu Soo) on klass omaette ja võiks olla silmapaistev ka rahvusvaheliselt. Eksponeeritakse ajakirju ja ajalehti nii originaalidena kui ka valitud lehekülgede suurendusi. Koostajate sooviks on välja anda ka kataloog, mis sisaldaks intervjuusid tegijatega ja valitud näiteid kujundustest.
Näituse koostab Eesti Kujundusgraafikute Liit.

19.08. – 17.09.2006 40 AASTAT DISAINIHARIDUST EESTIS
Disainihariduse teadlikku õpetamist alustati Eestis 1966. aastal. 80ndatel ja 90ndatel kandis osakond üldistavat disainikateedri nime. 1995. aastast tekkisid kaks erinevat, graafilise disaini ja tootedisaini osakonda, mis liikusid õige pea Kunstiakadeemia erinevatesse teaduskondadesse.
Näituse idee on näidata, kuhu disainiharidus on aastaks 2006 jõudnud, mida koolis tehakse ja kes seal õpetavad. Eesmärk on näidata tänapäevase disainiampluaa laiust ja siit avanevaid võimalusi nii ettevõtlusele, avalikule sektorile kui laiemalt elukvaliteedi tõstmisele. Esitluse ideeks on avada lugusid, seoseid, süsteeme, teenuseid ja filosoofiaid, mis on peidus disainitud objektide taga. Eksponeeritakse nii tudengite kui õppejõudude loomingut.

23.09. – 19.11.2006 Klassikud. Ehetekunstnik LEILI KULDKEPP
Leili Kuldkepp on eesti ehtekunsti üks tippnimesid. Leili Kuldkepi 1970. aastate lihtsa geomeetriaga lahendatud nefriidist, ahhaadist, kaltsedonist või mammutiluust ehe lõi tollal alternatiivi juba aastakümneid domineerinud loodusest inspireeritud kujundile. Traditsiooniliste ehtekivimite kõrval kasutab Leili Kuldkepp ka Eestis, eriti Saaremaal leiduvaid mineraale, kunstnik lihvib, lõikab ja poleerib kõik kivid ise.
1980. aastate lõpust saab kunstniku loomingus valdavaks Eesti teema – mütoloogiaainelised ehtesarjad “Eluring”, “Uskumused” jt. Hallide, valgete või mustade kiviringide äärtel on suured ja väikesed jalajäljed või ristid – igatsuste märgid. Sama teema kandub edasi ka seinaplaatidele “Hommikupoolsed õõd” ja taldrikusarja “Eestimaa”. 

01.12.2006-14.01.2007 "Ise sõime, ise jõime...". Toidukultuur Nõukogude Eestis
Eesti Rahva Muuseumi näitus tutvustab ajastukohaseid esemeid, fotosid ning tekste loob näitus pildi Nõukogude Eesti toidukultuuri rikkalikust ning põnevast pärandist. Vaatluse all on nii koduköök kui ühiskondlik toitlustamine. Näituse kuraatorid on Reet Piiri, Terje Anepaio ja Ellen Värv.


Lisainfo:
Ketli Tiitsar
627 4602
ketli@etdm.ee