Näitused 2012
21.01-18.03.2012
Mall Mets. "Talvepidu"
Mall Mets on oma värvirikka loominguga alati eristunud eesti nahakunsti traditsioonilisest taustast. Nii popkunstile omast kujundikeelt kui rahvuslikku sümboolikat oma pikal loometeel kasutanud kunstnik, eksponeerib muueumi galeriis viimastel aastatel aplikatsioonitehnikas valminud nahkvaipu.
Trepigalerii
11.02-08.04.2012
Kaunase tekstiilibiennaal REWIND HISTORY
Kaunase 8. tekstiilibiennaali näitus „Rewind History” keskendub kaasaegse kunsti tutvustamisele tekstiilikunsti kaudu. Tööstuslikel Jacquard telgedel kootud tõlgendused Leedu 20. sajandi kunstnike teostest toovad vaatajani "lühikese leedu kunstiajaloo".
I korrus, 1. saal
11.02-08.04.2012
Eesti kaasaegne klaasikunst
Eesti klaasikunstnike uuemate tööde esitlus, mis esmakordselt oli väljas Saksamaal, Gernheimi klaasimuuseumis ja seejärel Soomes, Riihimäe klaasimuuseumis ning jõuab esmakordselt ja uute töödega täiendatult Eesti publiku ette. Professionaalsete tehniliste oskuste kõrval on paljudel kunstnikel rõhutatult oluliseks saanud teoste sisu ja sõnum. Teemad on nii globaalsemalt filosoofilised kui sügavalt isiklikud; lahendused erilised ja erinevad. Näituse staarmaterjali klaasi kõrval astuvad üles puit, metall, foto, video, led-valgused, liikumisandurid jms.
I korrus, 2. saal
24.03-27.05.2012
"Läheb järjest kiiremaks?" Klaasikunstnik Rait Prääts
Kunstnik on pikka aega otsinud võimalusi teoste loomiseks, kus samal ajal esineksid nii maali, joonistuse kui ka skulptuuri tunnused. Tundub, et tänu klaasile selline süntees osutubki reaalseks.
Tulevasel näitusel on põhiliselt kujutatud inimesi liikumises ja askeldustes, samal ajal uurides, et kas neil läheb järjest kiiremaks.
Trepigalerii
02.06-22.07.2012
"Loodus ja aeg". Alfredo Gioventù (Itaalia) keraamika
Alfredo Gioventù (1952) on keraamik, skulptor ja installatsioonikunstnik ühes isikus, kellel on taskus ka itaalia kirjandusajaloo diplom. Ta on aastaid tegelenud õppejõuna erinevates kunstiõppeasutustes. Viimase kahekümne aasta jooksul on ta uurinud kõrgkuumuskeraamika tehnilisi võimalusi. Arendanud grès tehnika väljendusvahendeid imiteerib ta oma loomingus Liguuria rannakivide vorme. Ta on uurinud looduse rütmide ja joonte semiootikat ja avaldanud sellel teemal uurimustöid. Alfredo Gioventù väliselt lihtne, puhas ja esteetiline keraamiline vorm on vaba liigsest detailist ja soovist olla ilus, uhke või väljapaistev. Tema keraamika on aja peegeldus kivis.
Trepigalerii
21.04-17.06. 2012
Kärt Ojavee
Ligi kümme aastat interaktiivsete, n-ö "tarkade” tekstiilide arendamisele keskendunud kunstniku ja disaineri, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooli biorobootika keskuse doktorandi isiknäitus.
I korrus, 1. saal
21.04-17.06. 2012
Eesti noorema põlvkonna vabakutseliste graafiliste disainerite töid (2001–2011)
Näitusel eksponeeritakse põhiliselt kultuurivaldkonnas tegutseva noorema põlvkonna Eesti graafiliste disainerite loomingut. Need on aktiivsed vabakutselised disainerid, kes alustasid oma karjääri uue sajandi alguses. Näitus vaatab tagasi nende kümne aasta tegemistele.
I korrus, 2. saal
30.06-02.09.2012
"Me metamorfne tulevik. Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitekuur Nõukogude Liidus 1960-1980".
Näitus uurib 1960.-1970. aastatel esile kerkinud visionäärset nõukogude arhitektuuri ja disainipraktikat, mis seadis endale eesmärgiks uue ideaalse elukeskkonna loomise. See keskkond pidi olema paindlik, kergesti muudetav ja reguleeritav vastavalt kasutaja vajadustele, toetuma uusimatele tehnoloogilistele lahendustele ning mõtestama nii ümber ka seal tegutseva inimese.
I korrus
30.06-04.11.2012
"Moderniseerimine. Balti kunst, arhitektuur ja disain 1960.-1970. aastatel".
Elav mälestus Nõukogude-aegsest kunstist, arhitektuurist ja disainist Baltikumis on muutumas ajalooks. Baltikumi nähti tollases Nõukogude Liidu kontekstis sageli meenutuse või osana millestki läänelikust, omamoodi sisevälismaana. Baltikumi kohvikute ja restoranide, mereäärsete sanatooriumide, uute elamupiirkondade ja avalike hoonete kujundus ning arhitektuur eristus selgelt piirkondlikuna muutudes legendaarseks.
Eriti populaarseks muutusid esemed, mis sümboliseerisid mugavust argielu tasandil: läti raadiod, eesti valgustid, leedu kaasaskantavad telerid, Baltikumi tarbekunst ja suveniirid ja palju muud.
Näitus koosneb neljast osast, käsitledes avaliku ruumi (linn) ja privaatse ruumi (kodu) moderniseerimist, disaini levikut (tööstuskunst) ja tarbimise ning elustiiliga (vaba aeg) seotud aspekte Baltikumis.
II korrus
28.07-23.09.2012
"Ääremärkused". Miniraamatud
Ääremärkused e. marginaalia on raamatu lehe äärtele käsitsi kirjutatud mõtted ja kommentaarid – see on lugeja tagaside või dialoog autoriga. Iga bibliofiil teab, et sageli on just need käsitsi kirjutatud märkused, mis annavad raamatule isikupära, palju olulisemad kui tekst ise. Joonistused ja lood, mis on raamatu lehtedel jäädvustatud, kajastades inimese elus olulisi seiku, omandavad kokku köidetuna ja hoolikalt säilitatuna veelgi suurema väärtuse.
Näitusel on välja pandud väikesemõõdulised tööd, mille kõrgus ja laius ei ületa 15 cm. Iga kunstnik võis ise valida, mida ta köidab – see võis olla nii kirjastuse poolt välja antud trükis kui ka kunstnikuraamat või hoopis valgete lehtedega raamatuplokk.
Väike formaat ei ole teinud kunstnikele ülesannet lihtsamaks vaid vastupidi – see nõuab suuremat täpsust ja süvenemist ning juveliiri peenust, et idee materjalis mõjuvalt edasi anda. See toob ilmekalt esile köitja tehnilised ja kunstilised oskused.
Trepigalerii
15.09-04.11.2012
"Klassikud". Rein Mets
Rein Mets lõpetas kunstiinstituudi 1971. aastal ning temast sai järgnevate aastakümnete üks omanäolisemaid ja jõulisemaid ehtekunstnikke. Erandlik ning sõltumatu üksikkulgeja, tema tegevus kehtivate arusaamade vaidlustajana, ehe kui pelgalt kaunis iluasi, oli tõhus ja ootamatu, tekitades senistes väärtushinnangutes segadust. Keskseks sümboliks kunstniku loomingu on figuur, valu, rõõmu, joobumuse, armastuse väljendaja, see ei kehti üksnes ehte puhul vaid laieneb nii seinaplaatidele kui skulpturaalsetele objektidele. Rein Metsa kollektsioon muuseumikogus on arvuliselt suur, ent sellest märksa märkimisväärsem on tema loomingu väärtus eesti kunstiajaloos.
I korrus
29.09-04.11. 2012
"Hallide aegade kirgas sära: Tarbeklaas 1940-1960"
Näitus eesti klaasitootja Tarbeklaasi varaste aastate toodangust. Tarbeklaas loodi nõukogude aja alguses peale Johannes Lorupi klaasivabriku natsionaliseerimist 1941. aastal. Selle perioodi toodangust ja kujundajatest on siiani teada üsna vähe. Puudusid kataloogid, 1953. aastal asus sinna kunstnikuna tööle Helga Kõrge. Eristuvad on aga näiteks Maks Roosma kavandatud tuhatoosid ja Helga Kõrge kausid. Abivahendiks Tarbeklaasi toodangu määramisel on olnud säilinud fotod, aga ka järjepidevus. Nimelt on nii mõnigi Lorupi aegne klaasivorm püsinud tootmises veel pikki aastaid pärast sellenimelise vabriku kadumist. Teada on ka tõsiasi, et 1940-1950. aastatel tehti Tarbeklaasis mitmeid üleliiduliste vormide ja lihvidega esemeid.
Näituse koostaja: Teet Reier
Trepigalerii
24.11.2012-03.02.2013
Tallinna 6. rakenduskunsti triennaal „KOGUMISE KUNST"
Tallinna rakenduskunsti triennaali eesmärk on pakkuda uut, aktuaalset ja ootamatut fookust, mille abil lähemalt vaadelda nüüdisaegseid tarbekunsti- ja disainipraktikaid võimalikult laial skaalal. Triennaal rahvusvahelise kunstisündmusena elavdab ja hoiab värskena ka kohalikku kunstipilti. Igal triennaalil on uus formaat ja teema. Põhinäituse laiendusena toimub teema lahtimõtestamiseks ja selgitamiseks hulgaliselt lisaüritusi. Alates 1997. aastast on triennaal rahvusvaheline, tarbekunsti ja disaini tutvustamisele keskendunud kunstisündmus. Seekordse triennaali põhinäituse kuraator on Love Jönsson (Rootsi)
Näituste plaanis võib ette tulla muudatusi.