Avatud K-P 11.00-18.00 / Lai 17, 10133 Tallinn

AjaluguArhiivkoguDisaini- ja mööblikoguEhte- ja metallikoguKeraamika- ja portselanikoguKlaasikoguNahakunsti koguTekstiilikoguKogude täiendamineKogude kasutamineRaamatukoguKoostöövõimalusedPõhimäärusICOM-i muuseumide eetikakoodeks

Nahakunsti kogu

ETDM-i nahakogusse kuulub üle 90 professionaalse kunstniku ja töökoja ligi 1700 tööd. Eesti nahkehistöö on väga mitmepalgeline. Kunstnikud on valmistanud köiteid, albumeid, laekaid, auaadressikaasi, dekoratiivseid vorme, nahkvaipu ja ruumikujunduselemente. Tehnikatest on kasutatud traditsiooniliste klišee, käsikuldamise ja nahaintarsia kõrval  ka rohkesti nahavooli ja nahalõiget, batikat, nahapõimet, aplikatsiooni ning segatehnikat.

Nahakunsti kaunistusmotiivid on kaasa liikunud ajastute moevooludega. 1950.-60. aastatel kasutati rohkelt tsentraalse kompositsiooniga rahvusornamenti ja figuraalkompositsiooni. 1970. aastatel valitsesid loodusmotiivid. 1980. aastatest peale võidutseb aga geomeetriline või abstraktne ornament. Üha populaarsem on minimaalne värvi ja dekoori kasutamine ja naha enda loomupärase faktuuri-ilu  esiletoomine. 1990. aastatest astuvad naha kõrvale ka teised materjalid ja julgemad vormiotsingud.

Eesti kaasaegse nahkehistöö rajajaks peetakse Eduard Taskat (1890 – 1942). Õppinud köitekunsti mitmes Euroopa juhtivas kunstimetropolis, sai Taskast Riigi Kunsttööstuskooli nahatöökoja juhataja (1916 – 24). 1923. aastal rajas ta Tallinnasse omanimelise nahaõppetöökoja. Töökoja tooteid kujundasid ka teised tuntud kunstnikud. Tehniliselt olid need nahkköited ja -tooted täiuslikud ning hinnatud ka mujal Euroopas. Taska alustas naha kujunduses etnograafilise ornamendiga ja jõudis välja stiilsete geomeetriliste pinnakujundusteni (eksp köide “L’Illustration Noėl”, 1934; köide “Le Prince Jaffair”, 1936). Taska konstruktivistlikust laadist mõjustatud ja suurepärase proportsioonitunnetusega köidetele nagu Honoré de Balzaci “La Femme de Trente Ans” (1937) ja C. Janini “Essai sur la Bibliophile Contemporaine” (1937) omistati 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel grand prix.

E. Taska järglaseks köitekunsti õppejõuna sai Adele Reindorff (1901 – 1994). Tema on aastatel 1925 – 1961 üles kasvatanud mitu põlvkonda nahakunstnikke. Reindorffi loomingut iseloomustab suur tehniline meisterlikkus, ta valdas perfektselt ka köitekunsti (eksp külalisraamat, 1957). Uuenduslik oli eesti kunsti suurkuju Adamson-Ericu (1902 – 1968) panus nahakunsti: ta tõi naha kujundusse dünaamika ja erksad värvid, uudse valge naha, stiliseeris omanäoliselt figuure ja esemeid.

1950. aastate teisel poolel ja 1960. aastatel alustanud ja oma loominguga eesti nahakunstnike raudvara on  paljude teiste seas täiendanud Johanna Koppel, Ella Külv, Elgi Reemets, Aino Lehis, Silvi Kalda, Endel Valk-Falk, Minni Patune, Maret Kuke jt. A. Lehis tõi eesti nahkehistöösse maalilisuse, S. Kalda köited on tehniliselt väga mitmekülgsed ja rikkalikud; ta on kaunilt kujundanud ka pärgamenti (eksp köide “Odüsseia”, 1981; köide “Čiurlionis”, 1987). E. Valk-Falk kasutas esimesena nahal batikat. Suurejoonelisi köiteid ja karpe on loonud mustas ja valges toonis koos kuldse joonega M. Patune.

1970. aastatel muutub nahakunst dekoratiivsemaks ja eksperimenteerivamaks. Nahkvaipu ja ruumilisi kompositsioone loovad Kaja Kits-Karm, Urve Varik, Urve Arrak. Nahkskulptuuridega üllatab Elo Järv, kelle fantaasiarikas looming kaunistab paljusid interjööre (eksp “Kahtepidi”, 1985). Kuid kusagile ei ole kadunud ka vana hea köide, album ja karp. Jõulist kõrgvooli rakendab nahakunstis Esta Voss (ekp külalisraamat “W”, 1975). Alati täiusliku kompositsiooniga, kus ei ole midagi liigset, on Ivi Laasi köited ja karbid (eksp köide “Eesti arhitektuuri ajalugu”, 1983). Samas laadis on köiteid loonud ka Ella Summatavet ja Naima Suude. Nahakunsti klassikat hindavad Luule Maar ja Kaja Kits-Karm aga oskavad eriti esile tuua naha esteetilise võlu ja täiendada seda delikaatse dekoori või lõikega. Urmas Orgusaar toob nahakunsti intarsia ja mehelikult napi dekoori. Mall Mets kasutab erksavärvilist sümboolikat ja stiliseerib kaasaegselt rahvusornamentikat.

Noorem nahakunstnike põlvkond, kuhu kuuluvad Leanika Korn, Tiina Piisang, Pille Kivihall, Lennart Mänd jt, otsib aktiivselt uusi võimalusi uute tehnikate vallas ja kasutab julgelt koos nahaga ka teisi materjale nagu metall, puu, klaas, kumm jmt.

Täiendav info: 
Anne Tiivel
nahakunsti kogu kuraator

Tel. 627 4604
e-post: anne@etdm.ee