Avatud K-P 11.00-18.00 / Lai 17, 10133 Tallinn

AjaluguArhiivkoguDisaini- ja mööblikoguEhte- ja metallikoguKeraamika- ja portselanikoguKlaasikoguNahakunsti koguTekstiilikoguKogude täiendamineKogude kasutamineRaamatukoguKoostöövõimalusedPõhimäärusICOM-i muuseumide eetikakoodeks

Klaasikogu

ETDM-i klaasikogusse kuulub 40 kunstniku ligi 900 klaasehistööd. Esindatud on dekoratiivsed vormid, tarbenõud, joogikomplektid, suured dekoratiivsed objektid nii värvitust kui ka värvilisest klaasist. Klaasitöötlemise tehnikatest näeb nii külm- kui ka kuumtöötlust, aga ka mitmeid uusi autoritehnikaid.
 
Ajaloost
Klaasehistöö on eesti professionaalse tarbekunsti nooremaid alasid, sest alles 1936. aastal loodi klaasi eriala Riigi Kunsttööstuskooli juurde. Eesti klaasikunsti mõjutasid algaastail kõige rohkem Põhjamaade (Soome, Rootsi) ja Tšehhi klaasikunst. 1938 – 1970 juhatas klaasikunsti kateedrit Maks Roosma (1909 – 1971), kes oli klaasikunsti õppinud Tšehhimaal. Roosmat võib pidada eesti klaasikunsti rajajaks, kuna tema pani aluse professionaalsete klaasikunstnike ettevalmistamisele Eestis. Roosma viljeles peamiselt graveerimistehnikat, tema tehniline ja kunstiline tase oli täiuslik. ETDM-i ekspositsioonis on väljas tema loomingu paremik: taldrik “Virgo” (1956), vaas “Sõnajalaõie valvur” (1958), “Veealused” (1958) jm.
Roosma esimestest õpilastest ja ühtlasi eesti klaasikunsti klassikutest võiks nimetada järgmisi kunstnikke: Helga Kõrge, Ingi Vaher, Mirjam Maasikas, Pilvi Ojamaa, Silvia Raudvee, Leida Jürgen, Eino Mäelt, Peeter Rudaš. Neli esimest kujundasid 1950. – 1980. aastateni klaasitehase Tarbeklaas toodangut. Pilvi Ojamaa on ainuke eesti klaasikunstnik, kes on läbi aastakümnete jätkanud Maks Roosma alustatud õilsa, kuid keerulise graveerimistehnika traditsioone. Ojamaa on graveerinud peamiselt graatsilisi naisakte, võimlejaid ja portreid (eksp vaas “Nukrus”, 1976).

 
1960.-70. aastad
Kuna nõukogude perioodil olid Eesti klaasitööstuse võimalused piiratud, siirdusid mitmed eesti klaasikunstnikud (L. Jürgen, L. Põld, S. Raudvee, K. Vaks) 1950.-60. aastatel tööle vennasvabariikide klaasitehastesse. 1970. aastatel kasutasid noored klaasikunstnikud oma ideede elluviimisel aga Valgevene või Ukraina klaasitehaste loomingulisi baase. Seetõttu on 1960.-70. aastate kuumtöötluses loodud klaasvormide juures paratamatult tunda mõningast slaavi maitsele vastavat detailide lopsakat voolavust.
Kuid üldiselt jääb eesti klaasikunsti iseloomustama ikkagi lakooniline ja lihtne vorm. Seda näitavad ilmekalt Silvia Raudvee hea proportsioonitunnetusega loodud komplektid. Tehnikatest kasutab kunstnik võrdse eduga nii säralõiget kui teemantgraveeringut (eksp “Kontrast”, 1969; komplekt “Metsnelk”, 1969).
Eino Mäelt alustas tehases Tarbeklaas kunstnik-eksperimentaalpuhujana. Tema eesti klaasi klassikaks saanud vormid on range geomeetrilise vormiga lailihvis teostatud dekoratiivsed vormid, kus paksu klaasimassi sees säravad erksad punased ja rohelised toonid (eksp “Suvised õhtupoolikud Meleskis”, 1974; “Lainemurdjad”, 1976). Peeter Rudaš on olnud aktiivne otsija vormi ja tehnika vallas (eksp “Kivi”, 1980). Värvilise klaasi kasutamisel on alati head värvi- ja vormiharmoonia tundmist üles näidanud Maie-Ann Raun (eksp komplekt “Kahele”, 1969).
 

1980.-90. aastad
M.-A. Raun jätkas M. Roosma pooleli jäänud klaasikunstnike koolitamise tööd. Tema õpilastest on praeguseks tuntuks saanud nii meil kui ka raja taga Kai Koppel, V.-A. Keerdo, Eha Henning, Rait Prääts, Ivo Lill, Eve Koha, Mare Saare jt. Kõigi nende loomingut näeb ka muuseumi ekspositsioonis. K. Koppel on loonud huvitavaid vorme kuumtöötluses (eksp “Müsteerium”, 1989). R. Prääts on teostanud suuri vitraaži tellimustöid. Tema huvitavad ja mitmekihilised klaasobjektid on toonud dekoratiivsesse tarbekunsti  ka sisulise allteksti (eksp “Aknad”, 1999; “Ehitus”, 2002). I. Lill loob stiilseid ja põnevaid liimitud tahvelklaasist objekte (eksp “Roheline torn”, 1986; “Viiv”, 1995), mis on tähelepanu äratanud ka välismaal. Ivo Lill on saanud Kristjan Raua nim preemia (1999) ja hõbemedali Kanazawa rahvusvahelisel klaasinäitusel Jaapanis (2001) objektide “Sihtmärk” eest. M. Saare looming esindab klaasikunsti delikaatset ja minimalistlikku suunda, kus peentes värviharmooniates ja joontegraafikas peituvad kunstniku otsingud möödunud või veel avastamata kultuuride vallas (eksp “Märgid”, 2001).

 
Täiendav info: 
Anne Tiivel – klaasikogu kuraator
Tel. 627 4604
e-post: anne@etdm.ee